vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid; pooltevahelist praktikat; lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega; mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on kõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga; tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega; eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti; 18.Lepingute vorminõuded Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi(vormivabaduse põhimõte, TSÜS § 77). See tähendab muuhulgas seda, et teistsuguse ettekirjutuse või kokkuleppe puudumisel on kehtivad ka suulised tehingud. Seadus või poolte kokkulepe võib aga ette näha teatud vorminõude. Tehingu vorminõuded: • kirjalik (TSÜS § 78);
pooltevahelist praktikat; lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega; mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga; tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega; eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti; Lepinguliste kohustuste olemus Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka: lepingu olemusest ja eesmärgist; lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest. Kohustuse subjektid