Pärimisõiguslikud nõuded (nt pärandvara väljaandmise nõue; pärandvara jagamise nõue) NÕUETE KONTROLLIMISE JÄRJEKORD: Kui on kehtiv leping, siis on reeglina välistatud lepingusarnased nõuded, asjaõiguslikud nõuded, deliktilise kahju hüvitamise nõuded ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. Kui lepingut ei ole, siis ülejäänud nõuete kontrollimisel puuduvad selged järjekorrareeglid. Lepingulistele nõuete puudumisel kontrollitakse lepingusarnaseid nõudeid. Eelnimetatud kahe puudumisel kontrollitakse asjaõiguslikke nõudeid. Asjaõiguslike nõuete puudumisel kontrollitakse deliktilisi nõudeid. Alusetu rikastumise nõudeid kontrollitakse viimasena. NÕUETE PALJUSUS: Nõuete paljusus – olukord, kus on võimalik esitada sama asjaolu tõttu mitu nõuet samal ajal võib tuleb valida mitme erineva nõude vahel; kolm väljendusviisi: 1) kuhjumine (kumulatsioon ehk erinevad
kohustuste rikkumise korral kohalduvad nagu mis tahes kohustuse rikkumise korralgi VÕS § 100 jj nimetatud õiguskaitsevahendid. Et lepingueelsete läbiräkkimiste alustamisega tekib poolte vahel võlasuhte, ei ole lepinguvälist ehk deliktilist vastutust reguleerivaid sätteid (VÕS § 1043 jj) vastavas ulatuses kohaldatavad. Kohustuse rikkumise korral- lepingueelne vastutus ( culpa in contrahendo) Kui hakkame kontrollima lepingulisi nõudeid ja kui neid pole siis vaatame lepingusarnaseid nõudeid. Culpa in contrahendo on üks lepingusarnastest võlasuhetest. Kui rikutaksegi VÕS § 14-s tulenevaid kohustusi, mis väljendub vastava kohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises (VÕS § 100), saab lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud pool, kelle suhtes kohustust on rikutud, VÕS § 101 kohaselt kasutada VÕS § 101 lg 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Kuid ei saa kohaldada selliseid õiguskaitsevahendeid, mis eeldavad lepingu olemasolu,