sõlmitud lepingute suuline vorm. 2.2 Kostja on rikkunud lepingutest tulenevaid kohustusi Pooled leppisid kokku selles, et hageja annab kostjale laenu (summades 900 eurot ja 2300 eurot) ning kostja kohustub summad tagasi maksma lepingutes nimetatud tähtaegadeks koos kokku lepitud intressidega. Kostja on jätnud summad tasumata, mistõttu on ta rikkunud raha maksmise kohustust VÕS § 108 lg 1 mõttes. 2.2 Kostja vastutus lepingurikkumiste eest Kostja vastutab lepingurikkumise eest, sest rikkumist ei põhjustanud hageja enda tegevus ning rikkumine ei ole ka vabandatav. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata summad, mille laenas talle hageja kahe laenulepingu alusel. 2.3 Intress Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb muu laenulepingu, kui selle, mis on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, korral maksta intressi juhul, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli
Samuti leidis tõendamist, et kostja ei olnud tasunud ühegi nimetatud kolme arve alusel töövõtutasu. 06.03.2006.a. teatas kostja hagejale, et ta tühistab kõik tellimused. Sõltuvalt sellest, milline on pooltevaheline õigussuhe, on asjas tähtsad järgmised sätted. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, samas sätestatakse oluliste lepingurikkumiste loetelu. VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Viidatud sätetele tugines kostja ka apellatsioonkaebuses, leides, et lepingust taganemine oli õigustatud