Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud;
maaletooja) vastu. Adekvaatsuse teooria järgi on oluline, kas kahju väidetava põhjustaja teoga sarnane tegu suurendab tavaliselt ja seejuures märgatavalt kahju tekkimise objektiivset võimalust. Selline põhjuslik seos peab olema mõistlikult ettenähtav. (Seega võimaldab adekvaatsuse teooria mingil määral ka deliktiõiguses rakendada kahju ettenähtavuse reeglit. Otseselt näeb VÕS kahju ettenähtavuse reegli rakendamise ette vaid lepingulis e kahju jaoks (VÕS 127 lg 3). 41. Missugused on normi eesmärgi teooria põhiseisukohad ja missugustel juhtudel seda teooriat kasutatakse deliktiõiguses? 45 Normi eesmärgi teooriat kohaldatakse siis, kui kannatanu tugineb teda väidetavalt kaitsva õigusnormi rikku- misele kahju põhjustaja poolt. Sellisel juhul loetakse kahju normi rikkumise tagajärjeks üksnes siis, kui rikutud
annaabi.ee 
