ühiskondi valitsevadki preestrid ja kõrged vaimulikud. Mulle väga meeldis see, kuidas Nietzsche läbi enda haiguse jõuab uuele tasandile läbi mõtlemise, tehes järeldusi läbi erinevate moraalikäsitluste ja jõuab tähtsaimani- ELUni. Kohati on ta ka liiga sarkastiline, sestap esitab ta tihti küsimuse ,, kas mind on mõistetud". Ta saab hästi aru neist, kes teda ei mõista ja peavad teda ,, kuradiks", kuid ta lepibki ennem ,, kuradi" staatusega, kui lepib valetamisega. Hooplev on ta aga oma ütlustes, et on tähtsaim inimene, sest ,, murrab inimkonna ajaloo pooleks". Emil Mihai Ciorani leiab läbi kirjutise ,, Lahtiütlemine", et inimene on kõikide oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Inimene on kloun, kes püüab oma nägudega olla meelepärane kõigile ja kõigele, ta lepib saatuselöökidega, valib selle vahel mis eksitab, mis haised
Suur vahe on sees sellel, kas noor soovib haridustee 9. klassi lõpus katkestada ja tööle minna või hariduse jätkamisel ülikoolis. Pärast 9. klassi lõppu pole just palju kogemusi ning tarkusepagasit peas, seega töökoha leidmine ei olene soovist, vaid oskustest. Kui aga gümnaasium on lõpetatud, avab see juba juurde uksi ja ka valiku töökoha leidmisel. Ülikooli lõpetamisel saab noor keskenduda endale meeldiva ja meelepärase töökoha leidmisele. Samas kui teismeline lepibki sellega, et läheb pärast 9. klassi tööle, siis mis teda ees oodata võib? Esiteks võib ta juba varsti mõista, et kooli jätkamine oleks olnud kergem ning parem viis. Nii noorelt tööl käia vajab palju suuremat vastutust ning pingetaluvust, kui koolis käimine. Töölt ei tohi puududa olematu tuju korral, ka haigus ei vabasta iga kord. Koolist aga saab heal juhul koju jääda, kui bussist maha jäänud oled, enesetunne kehv on ning vanemaid selleks veenda suudad