käendaja suhtes (vastuoluline käitumine); 7) RKRKo 3-2-1-69-14, p 11 - kompromissi jm kokkulepete mõju käendaja vastutusele; 8) RKRKo 3-2-1-8-13, p 11-13 – käendaja vastutus tema enda kohustuste rikkumise eest; 9) RKRKo 3-2-1-12-13, p 15– käendaja ajutised vastuväited; 10) RKRKo 2-16-8219/39, p 14.1.14.3 – tarbijakäenduse ülevõtmine, vastutuse piirmäär. Leppetrahv: 11) RKRKo 3-2-1-36-17 – leppetrahvi mõiste, eeldused; RKRKo 3-2-1-24-16 p 14 lepetrahvi mõiste; 12) RKRKo 3-2-1-109-06 – leppetrahvi kokkulepe, tasaarvestus ja vähendamine (basseiniga maja); 13) RKRKo 3-2-1-120-08, p 15 - leppetrahvi tühisus tüüptingimusena tarbijakrediidilepingus; 14) RKRKo 3-2-1-112-16, p 20 –leppetrahvi vähendamine ainult poole nõudel; RKRKo 3-2-1-132-12 p 12 – leppetrahvi sissnõudmise vastuolu hea usu põhimõttega; 15) RKRKo 3-2-1-69-08, p 24 – leppetrahvilt viivise arvutamine; 16) RKRKo 2-16-18005/54 09.05
RKRKo 3-2-1-36-17 – leppetrahvi mõiste, eeldused Asjaolud: Pindi Kinnisvara OÜ hagi Osaühingu Sholas vastu 27 000 euro suuruse leppetrahvi ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: Leppetrahvi nõude eeldused: 1) kehtiv võlasuhe (sh kehiv leppetrahvikokkulepe); 2) kohustuse rikkumine (VÕS § 100); 3) vastutus rikkumise eest (VÕS § 103 ja 160); 4) nõudmisest on teatud mõistliku aja jooksul peale rikkumise avastamist (VÕS § 159 lg 2) RKRKo 3-2-1-24-16 p 14 lepetrahvi mõiste Asjaolud: Kaupo Rätsepa (Rätsepp) hagi Jan Gunnar Öivind Anderssoni (Andersson) vastu 16 000 euro ja viivise saamiseks. Õigulsik mõiste: RK: „VÕS § 158 lg 2 viitab sellele, et leppetrahv ei ole piiratud ainuüksi juhtudega, kui rikkuv pool peab kahjustatud poolele maksma kindlaksmääratud summa. Seetõttu ei ole välistatud, et leppetrahvina on kokku lepitud, et lepingut rikkunud pool ei saa nõuda osa kokkulepitud tasust.“