1520 m, iga kuni 5060 aastat. Halllepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 0,8% ja erametsades 10,7% (2005), kusjuures viimasel kümnendil on hall lepa enamusega puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Halllepikud on levinud kogu Eesti mandriosa viljakatel muldadel. Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. Lepavihaga viheldes raviti varemalt kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid.
Puit on pehme, kerge (tihedus 0,42 gr/cm³) punakasvalge, õhuga kokku puutudes muutub punakaks. Üsna kuivad kooreta lepahalud on parimad liha ja kala suitsetamiseks, andes kollase tooni ja omapärase maitse. Lepakoor sisaldab palju parkaineid, kasutatakse loomanahkade parkimisel. Lepahagu oli varasemal ajal tähtsal kohal küttematerjalina ja praegugi kasutatakse lepapuitu kütteks nii puiduhakkena kui halupuuna ahjudes ja kaminates, samuti põletatakse sellest grillsütt. Lepavihaga viheldes raviti kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike 24 raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest
Puit on pehme, kerge (tihedus 0,42 gr/cm³) punakasvalge, õhuga kokku puutudes muutub punakaks. Üsna kuivad kooreta lepahalud on parimad liha ja kala suitsetamiseks, andes kollase tooni ja omapärase maitse. Lepakoor sisaldab palju parkaineid, kasutatakse loomanahkade parkimisel. Lepahagu oli varasemal ajal tähtsal kohal küttematerjalina ja praegugi kasutatakse lepapuitu kütteks nii puiduhakkena kui halupuuna ahjudes ja kaminates, samuti põletatakse sellest grillsütt. Lepavihaga viheldes raviti kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm. Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbidest valmistatud keedist seedehäirete ja soolepõletike raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid.