vähesel määral ka tselluloosi tootmiseks ning äädikhappe ning puusöe valmistamiseks. Varemalt kasutati sanglepa puitu tema pehmuse tõttu ummiknõude õõnestamiseks ja puukauside treimiseks. Teisalt tehti lepalaudadest ka piima- ja võipütid, lähkrid jne., sest lepp ei anna kõrvalmaitset. Lepakoorest saadakse parkaineid ja pigmente mida kasutatakse riiete ja naha värvimisel. Eestis esineb looduslikult 2 lepaliiki ning sisse on toodud 11 võõrliiki, neist sagedamini kohtab rohelist (A. viridis) ja Maximowiczi (A. maximowiczii) leppa. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Hall lepp(Alnus incana) Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Ülejäänuski erineb ta sanglepast suuresti. Kunagi ei näe me halli leppa
Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega 29. Perekond lepp (Alnus) ja perekond valgepöök (Carpinus) Alnus - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehisted puud ja põõsad. Perekonnas on u. 30 liiki, mis levinud põhjapoolkera arktikast troopikani, lõunapoolkeral Andides. Eestis esineb looduslikult 2 lepaliiki (Alnus glutinosa, Alnus incana) ning sisse on toodud 11 võõrliiki. · Peamiselt elliptilised või munajad kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed asuvad vahelduvalt võrsel ning sügisel rohelistena (lehtedes klorofüll ei lagune) ja toitainerikastena varisedes ning kiiresti maapinnal kõdunedes tõstavad kasvukoha mullaviljakust · Õitsevad tavaliselt varakevadel. Isasõied asuvad mitmekaupa rippuvates urbades võrse
annaabi.ee 
