Mida vähemviljakas ja ekstreemsem on kasvukoht, seda selgemalt ja tugevamalt ilmneb metsa positiivne mõju mullatekkeprotsessidele. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisvõimele. Lepa perekonna esindajad on metsapuude hulgas kogu maailmas tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad. Mõlemad Eestis levivad lepaliigid (nii hall- kui sanglepp) kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga (e. aktinomütseediga) Frankia, tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Käsitledes metsapuude mõju mullale varise kaudu, pole niivõrd oluline toitainete sisaldus rohelistes lehtedes, kuivõrd nende sisaldus varisenud lehtedes või okastes e. varises. Enamikule lehtpuudest on iseloomulik toitainete sügisene retranslokatsioon (ümberpaiknemine) lehtedest puu teistesse osadesse (peamiselt tüvekoorde, võrsetesse)
erosiooniohtlikud liivad, ammendatud turbaväljad jne) metsastamisel kõne alla just männi kultiveerimine. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisvõimele. Lepa perekonna esindajad on metsapuude hulgas kogu maailmas tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad. Mõlemad Eestis levivad lepaliigid (nii hall- kui sanglepp) kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga Frankia, tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Õhulämmastik seotakse lepa juuremügarates e. noodulites, (joon 2) mis on modifitseerunud (muundunud) juured (Frankia elutegevuse tulemusena). Joon. 2 Noodul halli lepa juurtel
annaabi.ee 
