teda, et ta räägiks talle enda mõtetest ja deemonitest mis lase ta südamel rahus olla. Antonio vastas isa Vogleri palvetele rääkides kuidas tema oli seotud Mozarti surmaga ja enda tegevuste põhjuseid ja tagajärgi. Isa Vogler on täiesti shokis ja ära hirmutatud, Antonio jutt oli täiesti sõnatuks jätnud isa Vogleri. Mozart on geenius, kuid lapsik mees. Ta kulutab üle oma võimete, korraldab liiga palju pidusid ja trotsib autoriteetseid tegelasi, sealhulgas isa Leopoldit. Need negatiivsed jooned aitavad Mozarti langusele kaasa, kuid Mozartile teeb tõeliselt haiget tema ülbus. Tema ülbus muudab Salieri, kes oleks võinud olla võimas liitlane, hoopis vaenlaseks. Mozart leiab iga võimaluse Salieri solvamiseks ja alandamiseks. Selle tulemusel hakkab Salieri nägema Mozartit kui instrumenti, mida Jumal kasutab tema mõnitamiseks. Salieri imestab, miks annab Jumal Mozarti-sugusele vulgaarsele inimesele erakordsed oskused, kuid teeb temast,
Viimasel ei olnud küll kaupmehena niisuguseid sidemeid nagu Guillaume'il ega nii head nina avangardistliku maalikunsti peale, kuid ta toetas Modiglianit tema viimastel eluaastatel. Nii võttis ta koos abikaasa Annaga (Hankaga) kunstniku oma korterisse elama, kui too oli Beatrice Hastingsist lahku läinud. Zborowski andis Modiglianile taskuraha ja maalimistarbed ning laskis tal oma korteris töötada. Hiljem maksis ta ka modellidele Modigliani aktimaalide eest. Modigliani maalis mitu korda ka Leopoldit ja Annat. Modigliani oli jõudnud oma eluga aga üsna suure kriisi lähedale. Ta jõi meeletult ja tarvitas narkootikume ning seetõttu korraldas tihti palju tähelepanu tõmbavaid stseene, mis ei teinud tema mainele üldsegi head. Kuigi need stseenid olid mõnevõrra koomilised, õhkus neist alati sisemist ärevust, talitsematut palangut. Sellisena nägi Modiglianit ka Ilja Ehrenburg, kes 1915.a kirjutas Modiglianist ,,Eelõhtu värssides":
annaabi.ee 
