isikuid ning isa pärast sai Juuliusest see, kes ta oli. Kui Juuliuse isa suri, siis hoolitses tema eest onu. Sealt läks ta aga linna kooli, sest oli isalt saanud päranduse. Elukohaks sai Juuliusele Mamma Neideri pansionaat, kus koheldi Juuliust väga hästi. Teda austati seal ning ta sai isegi endale täiesti omaette toa, mis oli küll väike aga seal oli olemas laud ja voodi, ning rohkemat tal polnudki rahuloluks vaja. Juuliuse elu esimene armastus oli Leonoore, kes oli ka Juuliusele muusaks. Leonoore inspireeris Juuliust, kuid asjalikku luuletajat Juuliusest ei saanud . Pärast kooli lõppu läks juulius suveks oma onu juurde maale. Maal suhtuti temasse kahtlevalt, sest ta oli linnast ja ta oli omandanud erinevad kombed. Kui suvi hakkas lõppema, siis soovis Juuliuse onu, juulius maale jääks ja talu üle võtaks, kuid seda Juulius ei teinud, sest teda ei huvitanud maaelu ja tal puudus armastus töö vastu. Kuna
tegemist teha. Mamma Neider aitas poisil kunstkärnerina härra Väärtnõu juures tööd leida. Kuues peatükk Ka pevarju sai Julius Väärtnõu juures. Lisaks tööle taimedega pidi Julius aitama ka kodutöid teha. Väärtnõu arvas, et raamatutest saadud tarkus ei ole kogemuste kõrval midagi väärt. Väga harva külastas Julius ka mamma Neiderit. Seal olid mamma Neideril juba uued hoolealused. Julius avaldas oma laule varjunime (J.Hallik) all. Ta oli Leonoore peaaegu unustanud ning ta ei käinud enam lootuses neiut näha jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest, vanadest ja uutest õpilastest. Juliusel tekkis soov töö kõrvalt õppida. Ta asuski raamatuid lugema ja kreeka keelt kordama. Sagrits teatas talle, et jätab gümnaasiumi pooleli ja läheb reaalkooli. See katkestas Juliuse suhte tema kooliga. Seitsmes peatükk
teised pidid kolmekesi üheskoos läbi ajama. Tuppa ei mahtunud midagi peale voodi, laua ja tema enese, kuid rohkem polnud ka vaja, Juulius oli selle kõigega väga rahul. See on suurepärane tõestus sellest, kui kõrgelt mamma Neider Juuliust ikkagi hindas. Selline privileeg oli väga ebatavaline mamma Neiderile, Juulius Kilimit oli majas väga austatud ja kõrgelt hinnatud. Juulius Kilimiti esimene armastus oli Leonoore. Tüdruk oli tema niinimetatud muusa ja andis inspiratsiooni luuletuste kirjutamiseks. Ometi ei saanud sellest armastuset kunagi asja. See armastus oli Juuliuse jaoks rohkem nagu unelm ja illusioon, kui tõeline armastus. Kuigi Leonoore inspireeris Juuliust, ei õnnestunud noormehel luuletuste kirjutamine kuigi hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaid neid tundeid mida ta tüdruku vastu tundis
Temasugusel tähtsal isikul oli oma tuba ja oma laud, kuna teised pidid kolmekesi üheskoos läbi ajama. Tuppa ei mahtunud midagi peale voodi, laua ja tema enese, kuid rohkem polnud ka vaja, Juulius oli selle kõigega väga rahul. See on suurepärane tõestus sellest, kui kõrgelt mamma Neider Juuliust ikkagi hindas. Selline privileeg oli väga ebatavaline mamma Neiderile, Juulius Kilimit oli majas väga austatud ja kõrgelt hinnatud. Juulius Kilimiti esimene armastus oli Leonoore. Tüdruk oli tema niinimetatud muusa ja andis inspiratsiooni luuletuste kirjutamiseks. Ometi ei saanud sellest armastuset kunagi asja. See armastus oli Juuliuse jaoks rohkem nagu unelm ja illusioon, kui tõeline armastus. Kuigi Leonoore inspireeris Juuliust, ei õnnestunud noormehel luuletuste kirjutamine kuigi hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaid neid tundeid mida ta tüdruku vastu tundis
polnud ka vaja, tema unistused võisid vabalt läbi seinte sisse ja välja liikuda ning neile kuulus terve suur maailm." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 22 ). See on suurepärane tõestus sellest, kui kõrgelt mamma Neider Juuliust ikkagi hindas. Selline privileegi oli väga ebatavaline mamma Neiderile, Juulius Kilimit oli majas väga austatud ja kõrgelt hinnatud. Juulius Kilimiti esimene armastus oli Leonoore. Tüdruk oli tema muusa ja andis inspiratsiooni luuletuste kirjutamiseks. Ometi ei saanud sellest armastuset kunagi asja. See armastus oli puhtalt illusioon ja unelm. ,,Oma esimese noore Elu kuldse koidu all Leidsin sinu, Leonoore, Kevadise nurme raal..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 33 ).