"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma Teose sõnum: Ei maksa probleemide eest põgeneda, sest igale asjale on lahendus. Villu iseloomustus: Ei armastanud nalja (Villu ei armasta teistega naljatada, ei armasta teiste nalja pealtki vaadata, nagu oleks ta selleks juba liiga vana. Lk 113)
Ta sai Holdeniga vga hsti lbi. Holden tles oma e kohta "Mu de on vga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Robert Acley. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, vljas ei ki palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Milj: Noorte elu 1940 . aastatel. 7.) Mulle meeldis see raamat natuke . Mulle ei meeldinud Holdeni suhtumine kigisse , et tema arvates on kik mtetu ja kik inimesed on ka mtetud. Ta suhtumine oli kuidagi leolev . Mulle meedis selle raamatu juures see kuidas ta suhtus viksematesse lastesse ja oma esse . See oli kiiduvrt. Aga ldiselt on see raamat positiivne , sest on ka hullemaid. 8.) Holden Caugfield. Ta oli 16 aastane poiss , kes on juba vlja visatud neljast koolist . Tal on kigest ja kigist tdimus ees. Ta tahaks ra kuhugi kus on vaikne ja kus pole vanemaid inimesi koguaeg rkimas om aust , rahast jne. Samas ta peaks olema rahul sellega mis tal on . Tal on rikkad vanemad , kes ostavad poisile
vees, teise seljas istub see kui sea seljas sadul, kui kandja end ise ebamugavalt tunneb. Mingil määral saab meest riiete järgi hinnata, mingil määral mitte. Näiteks kui võtta võrdlusesse rikkad ja lihtinimesed. Enamjaolt kannavad rikkad ülikondi ja mantleid, lihtinimesed teksasid, dresse jne. Kindlasti aga riietuse põhjal ei anna hinnata mehe iseloomu. Kindlasti rikkatest jääb esmapilgul parem mulje aga kui need lähemalt tunda õppida, siis võib välja tulla kui üleolev vms. Ta olla võib. See kindlasti ei kehti kõikide kohta. Lihtinimestel aga vastupidi. Kui näiteks näed baaris ülikonnas meest, siis alatihti minnakse nendega rääkima. Kui aga mingit dressides meest siis nii väga ligi ei tikuta. Siinkohal saaks kindlasti võrrelda kas on peas firma müts või vana traktoristi soni. Viimane ehk ongi asjalikum. Kui nüüd suuremas ringis mõelda siis töökatel meestel ongi see "vana traktoristi soni" peas, mis jätabki sellise tööka mehe mulje