HIV ajalugu ERR uudisteportali vahendusel võib arvata, et AIDSi põhjustav HI-viirus hakkas inimeste seas levima 20. sajandil, kuid teadlased on juba ammu teadnud, et ahvide ja inimahvide hulgas on viirus märksa kauem eksisteerinud. Ajakirja PLOS Pathogens selle aasta esimesel poolel avaldatud uuringus selgus, et Aafrika primaatidel on lentiviirused, mis põhjustavad immuunpuudulikkust ning mille hulka kuulub ka HIV, väga levinud. Varasemad geeniuuringud on näidanud, et HIV'i "sugulasviirused" tekkisid mõnikümmend tuhat aastat tagasi, kuid osa teadlasi kahtlustas, et nende ajalugu võib olla pikem. Seattle'is asuva Washingtoini ülikooli ja Fred Hutchinsoni vähiuuringukeskuse teadlased uurisid HIV'le sarnaste viiruste geenimarkereid primaatidel, sh simpansitel, gorilladel, orangutanidel ja makaakidel
Retroviirused Klassifikatsioon. Ümbrisega +ahelaga RNA-viirused. Retroviirused kodeerivad RNA-sõltuvat DNA polümeraasi, replitseeruvad läbi DNA vaheastme. Genoomi DNA koopia integreeritakse peremehe genoomi, muutub rakuliseks geeniks. Retroviiruseid klassifitseeritakse vastavalt põhjustatavatele haigustele, koetropismile ja peremeestele, virioni morfoloogiale ja geneetilisele komplekssusele. • Onkoviirused on ainsad retroviirused, mis suudavad rakke immortaliseerida. • Lentiviirused on aeglased viirused, mida seostatakse neuroloogiliste ja immuunsupressiivsete haigustega. • Spumaviirused kliinilisi haigusi ei põhjusta, kuid tekitavad erilise tsütopatoloogilise efekti • Endogeensed viirused omavad retroviirusjärjestusi, mis genoomi integreeritakse. Kapsiidi ja südamiku kuju järgi jagatakse neid A, B, C ja D tüüpi viirusteks: • A ebaküpsed vormid, mis punguvad läbi plasmamembraani, moodustamaks B, C, D. • B: ekstsentrilise nukleokapsiidiga küps virion (nt
annaabi.ee 
