Lodjapuuõitest valmistatud tee aitab külmetushaiguste korral ja seda kasutatakse samuti diureetilise vahendina. Lodjapuumarju kasutatakse neurasteenia, hüsteeria ja epilepsia vastase ravimina, kuid nad tugevdavad ka südame ja maksa tegevust ning korrastavad soolestiku talitlust. Lodjapuukoort kogutakse kevadel aprillis-mais ja kooretõmmist kasutatakse hemarroidide, verejooksude ja samuti vererõhku alandava toime tõttu. Kanada lodjapuu (Viburnum lentago L.) [lentágo] Suvehaljas kõrgem mitmetüveline põõsas või tihti ka madalam kuni 10 m kõrgune peente võrsetega hallika rõmelise tüvekoorega puu kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa metsades ja varjulistes jõeorgudes niiskematel viljakatel muldadel Kanada lõunaosast kuni Floridani. Võrsed: noorelt tumepruunid, kaetud hõredalt tähtkarvadega, punakate koorelõvedega, pungad hallid. Lehed: ümarmunajad kuni elliptilised, 5...10 x 4
opulus). Introdutseeritud 8 liigist tuntuimad on Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast ja Väike-Aasiast pärit, meil täiesi külmakindel, kollakasvalgete, algul punaste ning hiljem mustaks värvuvate mittesöödavate viljadega villane lodjapuu (V. lantana) ja Põhja-Ameerika ida- ja keskosast pärit, sügisel punasteks värvuvate elliptiliste lehtede ja sinakasmustade söödavate viljadega kanada lodjapuu (V. lentago). · Lehed on hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. · Valged või roosakad, väiksed, viietised õied asuvad kännasjates või pöörisjates õisikuis · Marjataoline luuvili on ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. · Paljud liigid on väga dekoratiivsed ja neid kultiveeritakse ulatuslikult haljastuses. Mõned ka ravimtaimed.
diureetilise vahendina. Lodjapuumarju kasutatakse neurasteenia, hüsteeria ja epilepsia vastase ravimina, kuid nad tugevdavad ka südame ja maksa tegevust ning korrastavad soolestiku talitlust. Lodjapuukoort kogutakse kevadel aprillis-mais ja kooretõmmist kasutatakse hemarroidide, verejooksude ja samuti vererõhku alandava toime tõttu. Sordid: 'Aureum'; 'Compactum'; 'Nanum'; 'Notcutt'; 'Roseum'; 'Tatteri'; 'Variegatum'; 'Xanthocarpum'; 'Andrews'; 'Apricot'; Kanada lodjapuu (Viburnum lentago L.) Suvehaljas kõrgem mitmetüveline põõsas või tihti ka madalam kuni 10 m kõrgune peente võrsetega hallika rõmelise tüvekoorega puu kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa metsades ja varjulistes jõeorgudes niiskematel viljakatel muldadel Kanada lõunaosast kuni Floridani. Tsoon II. 1761. Tunnused: Võrsed: noorelt tumepruunid, kaetud hõredalt tähtkarvadega, punakate koorelõvedega, pungad hallid. Lehed: ümarmunajad kuni elliptilised, 5...10 x 4..
annaabi.ee 
