Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa-ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut(Kulbin jt., 1989). 2. MESILA PAIGUTUS Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega. Mesilaste orienteerumise soodustamiseks võib
veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu. [1] 2. Mesila paigutus Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest. Enamasti paigutatakse tarud ridadena vahekaugusega 4-6 meetrit, tarude vaheline kaugus reas 3-4 meetrit. Tarude paigutamine ridadena raskendab mesilaste orienteerumist tagasilennul oma tarru. Seepärast soovitatav on tarusid paigutada ka rühmadena vahekaugusega 6-10 meetrit, 2- 4 taru rühmas, 0,5-1 meetriliste vahedega. Mesilaste orienteerumise soodustamiseks võib
annaabi.ee 
