grupistarte. 1944. aastal moodustati Tsiviilõhulaevastiku Eesti Lennugrupp. 1962. aastal toimus esimene reis reaktiivlennukiga, lennukiks oli Tu-124 1990. aastal asutati Lennuamet ja Nõo keskoolis alustati lendurite koolitusega. 1991. aastal moodustati Aerofloti Eesti filiaalist RAS Estonian Air. 1992. aastal sai Eesti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 166-ndaks liikmeks 1993. aastal jõustus esimene taasiseseisvumisjärgne lennundusseadus. Sama aasta 13. aprillil asutati Tartu Lennukolledz 1994. aastal kehtestati Eesti õhuruumis ICAO standarditele vastavad lennureeglid. 1995. aastal sai Eesti Euroopa Tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) 33-ndaks liikmeks ja Estonian Air sai esimese Boeingu milleks oli 737-500. 1999. aastal jõustus uus lennundusseadus. Samal aastal sai Eesti Euroopa Ühinenud Lennuametite (JAA) kandidaatliikmeks. 1999. aastal renoveeriti ka Tallinna Lennujaama reisijate terminal
• Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) • Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590) • Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (RT I 1999, 44, 510) • Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153) • Telekommunikatsiooniseadus (RT I 2004, 87, 593) • Lennundusseadus (RT I 1999, 26, 376) • Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) • Raudteeseadus (RT I 2003, 79, 530) • Meresõiduohutuse seadus (RT I 2002, 1, 1) • Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52) • Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (RT I 2002, 58, 366)