lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki. Kui orav võib puudel liikudes teha kuue-seitsme meetri pikkuseid hüppeid, siis lendoravale ei ole kolmkümmend meetritki viimaseks piiriks. Niisuguseid õhulende saab ta teha lennunaha ehk lennuse abil. See on nahakurd ees- ja tagajalgade vahel. Tarvitseb hüppajal jalad laiali ajada, kui lennus tõmbub pingule ja muudab keha lapikuks, mis otsekui oksa küljest lahti pääsenud suur leht teise puu poole liugleb. Saba ja lennuse liigutuste abil saab lendorav ka lennu ajal suunda muuta. Puutüvele maandunud, sibab lendorav otsekohe teisele poole puutüve. See on sünnipärane käitumine ja aitab loomal pääseda öökullide küüsist, kui need peaksid teda jälitama.
varjupaiga leimiseks. Lendorav tõstab maandudes saba ülesse ja ajab pidurdamiseks lennunaha langevarjuna punni. LENDORAVAD ON LOODUSKAITSEALL. Eestis kuulub lendorav I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Lendoravad elavad tavaliselt 5-6 aastaseks. Kokkuvõte
Orav on tavaliselt ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva, täiskasvanud haava koore värvi. Just haabade otsas see loomake enamasti ringi askeldab ja selline kasukas peidab teda vaenlaste eest kõige paremini. Kui ta juhuslikult peaks meile vastu tulema, siis tunneb ta ära ka suurte mustade silmade järgi, millesse võib lausa ära armuda. Kui lendorav puult puudele hüppab, siis sirutab ta oma külgedel oleva lennunaha välja ja planeerib järgmise oksani. Lendhüppeid tüürib ta suhteliselt pikka ja horisontaalselt lapiku saba abil, see on hea abimees ka tasakaalu hoidmisel. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks.
annaabi.ee 
