puhul. Kuna kõrgemalt vaadates on korraga nähtav ala suurem ja detailsus vastavalt väiksem, siis sõltub platvormi valik suuresti sellest, mida ja kui detailselt seirata. Lennuki ja helikopter pealt toimuvat kaugseiret iseloomustab võimalus kanda mõnekümmend kilo kuni mitu tonni kaaluvat aparatuuri, lennata madalal kui ka mitmekümne kilomeetri kõrgusel, varieerida lennukiirust nullist kuni mitmesaja meetrini sekundis ning paindlikkus lennumarsruudi ja lennuaja valimisel. Siiski on atmoosfäärilennul tehtava kaugseire puhul ka omad puudused. Lennu kestus on lühike, mistõttu on raske saada pidevat pikaajalist vaatlusriba. Võrreldes kosmoseseirega on geograafiline ulatus väiksem. Atmosfääri liikumise tõttu on keeruline määrata täpset asukohta ja asendit. 3.1. GPS - Üleilmse asukohamääramise süsteem Sensori täpse asukoha saab määrata kasutades globaalset positsioneerimissüsteemi (Gobal
• veoraha maksja ei ole märkinud tellimislehele ekspedeerijat Et teha järelepärimisi ja otsida kadunud saadetist, peab järelepärija teatama veokirja numbri ja plaanilise lennu numbri, kauba riigist väljaviimise päeva ja lennumarsruudi. Kui ekspedeerija on andnud mainitud andmed lennuveo kohta edasi, võidakse alustada otsinguid ja saada lühikese Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ajaga vastus. Rahvusvahelised kontaktid tagavad juba alanud veo kiire ja paindliku lõpuleviimise. Andmevahetus ja -töötlussüsteemid etendavad lennuveos suurt osa