Von Mansteini väed olid ohus, sest kahepoolne rünnak ähvardas hävitada armee olulise osa. 28. detsembril said Von Mansteini ja Maximilian von Weichi väed Hitlerilt loa taganemiseks. See viis nad juba 200 km kaugusele piiramisrõngast. Seega Pauluse väed jäid abitusse olukorda nii militaarse kui varustamise seisukohalt. Pauluse väed vajasid ligikaudu 750 tonni varustust päevas. Luftwaffe oli seniajani suutnus varustada vaid 250 tonniga. Varustuse kogus langes veelgi, sest lennumaa oli tunduvalt pikenenud. Parimal juhul sai ulatus päevane varustus vaid 90 tonnini. Kui von Mansteini sõjaline oht oli likvideeritud, võis Punaarmee käivitada sissepiiratute hävitamise programmi. 10. jaanuaril 1943 alustas rünnakut läänes Rokossovski väegrupp. Nädala ajaga suudeti suurem osa lennujaamu allutada NSVL vägede kontrolli alla. See tekitas olukorra, kus Saksa lennuväe lennukitel polnud kuskil maanduda. See tähendas seda, et varustuse kohaletoimetamine
detsembril. Von Mansteini väed olid ohus, sest kahepoolne rünnak ähvardas hävitada armee olulise osa. 28. detsembril said Von Mansteini ja Maximilian von Weichi väed Hitlerilt loa taganemiseks. See viis nad juba 200 km kaugusele piiramisrõngast. Seega Pauluse väed jäid abitusse olukorda nii militaarse kui varustamise seisukohalt. Pauluse väed vajasid ligikaudu 750 tonni varustust päevas. Luftwaffe oli seniajani suutnus varustada vaid 250 tonniga. Varustuse kogus langes veelgi, sest lennumaa oli tunduvalt pikenenud. Parimal juhul sai ulatus päevane varustus vaid 90 tonnini. Kui von Mansteini sõjaline oht oli likvideeritud, võis Punaarmee käivitada sissepiiratute hävitamise programmi. 10. jaanuaril 1943 alustas rünnakut läänes Rokossovski väegrupp. Nädala ajaga suudeti suurem osa lennujaamu allutada NSVL vägede kontrolli alla. See tekitas olukorra, kus Saksa lennuväe lennukitel polnud kuskil maanduda. Sisuliselt tähendas see seda,