struktuurne suure- ja väikseskaalaline varieeruvus ning see on tihedalt seotud füüsikalise settimisega. Nende varieeruvate skaalade identifitseerimine ajas ja ruumis on oluline eeldus selleks, et mõista erinevaid protsesse, mis on ökosüsteemides tekitatud nii biootiliste kui abiootiliste tegurite mõjul. Maastikute erinemine mere põhjas, mõjutab ka bentos tugevasti siniste koridoride vahendusel toimuvaid liikumisi. [2] Lennukoridorid Lennukoridore luuakse peamiselt lindude enamkasutatavatele rändeteedele, mille läheduses on ohud, mis võivad lindudele saatuslikuks saada. Näiteks kõrgepingeliinid, tuulegeneraatorid, lennuväljad, suured tootmiskompleksid. Lennukoridore rajatakse ka nahkhiirtele. Nahkhiirtele on loodud lennukoridore Huntaugu läheduses, kus asuvad matkarajad. Lennukoridorid nimetatud paigas on vajalikud, et nad saaksid lennata järvele toituma.
üks poeg, mistõttu nende arvukuse hoidmine on palju raskem. Seetõttu tulekski juba tuuleparkide planeerimisel arvessse võtta võimalikku ohtu nahkhiirtele ja uurida, kas kusagil lähedal on mõni nende koloonia. Tuuleenergeetika arendajate hinnangul on näiteks Pakri ja Toila tuuleparkides nahkhiirte keskkonnamõju hindamine alles ees. Kuna nahkhiirte levik maastikul on ebaühtlane, siis on võimalus paigutada tuulikud sinna, kus on vähem ohtlik. Nahkhiired kasutavad kitsaid lennukoridore, mis on mõõdetavad kümnetes meetrites. Kahjuks pole tuuleparkide arendajad sellega päri, öeldes, et tuul on loodusressurss, mistõttu tuuliku saab panna ainult sinna, kus on tuul. Arvataks, et kui linnud on suutnud õppida vältima tuulikuid ja tiivikute tagant läbi lendama, siis on võimalik et ka nahkhiired kohanevad selle asjaga (Silm 2005). Ka meie kliima soodustab nahkhiiri, sest Eesti kliimaoludes võib
annaabi.ee 
