seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev 3.C Propelleri sammu muutmisex nimetataxe propelleri laba seadenurga muutmist. 4.A Lennuki liikumisel sirgelabalise propelleriga on propelleri osapoolsete elementide kohtumisnurgad suuremad kui tüvepoolsetel elementidel 5.C Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse propelleri poolt ajayhikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd. 6.A Püsisammuga prpelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt paigalseisus tõmme maksimaalne, kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine, tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm on võrdne tegeliku sammuga. 7.A Püsisammuga propelleri kasutegur sõltub kiirusest järgnevalt kasutegur maksimaalne paigalseisus, kiiruse kasvades kasuteguri vähenemine, kasutegur 0 kiirusel kus tõmme võrdub nulliga 8.A Püssammuga propelleri puhul lennukiiruse kasvades propelleri tõmme väheneb ja väheneb ka propelleri takistusmoment 9
2. Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse a) seda osa võimsusest mis läheb tõmbe tekitamiseks b) propelleri pöörlemiseks tarvisminevat võimsust c) propelleri poolt ajaühikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd d) propelleri poolt tehtavat tööd tõmbe tekitamiseks e) propelleri takistusmomendi ja pöörlemiskiiruse korrutist 3. Püsisammuga propelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt: a) paigalseisus tõmme max; kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm võrdub tegeliku sammuga b) paigalseisus tõmme maksimaalne: kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 arvestuslikul horisontaallennu kiirusel c) tõmme maksimaalne kiirusel, mis vastab propelleri max kasutegurile; kiiruse kasvades tõmbe vähenemine; tõmme 0 max horlennu kiirusel.
4 TEHNIKA Vasara hoidmine: tugevama haarde tagamiseks kasutab sportlane tihkelt kätte liibuvat nahkkinnast. 1. Hooglemine Seljaga vasaraheitesektori poole, liigutab sportlane vasarat nagu pendlit. Ta keskendub pühendunult ja jälgib, et lihased oleks lõdvestatud. 2. Keerutamine Sportlane keerutab vasarat 2 või 3 ringi, kasutades oma käsi ja ülakeha. Õlalihased jäävad täiesti lõdvestunuks. Need pöörded annavad vasarale 55-65% tema lennukiirusest ning võimaldavad sportlasel tasakaalu leida. 3. Pöörlemine Esimest pööret alustades kasutab sportlane jalgu. Järgmised 2-3 pööret kiirendavad vasaraheitjat ja vasarat. Pöörlemine suure kiirust tõttu võib olla sportlase kehale mõjuv tsentrifugaaljõud tema kehakaalust kolm korda suurem. Pöörlemise ja heite vahelise aja jooksul liigub vasar üle 80m. 4. Vasara lennutamine Pärast 3. või 4. ringi sirutab sportlane välja nii jalad kui selja, käed kerkivad üles. Sõrmed
annaabi.ee 
