reziimis. Ballistiliste rakettide tähendust seletan hiljem. Pilt SCUD raketist, koos kandeveokiga: SCUD-B koos laadimisautoga MAZ-543 kogukaal ~37400 kg. Kõik eelnevalt näidatud raketid on ballistilised raketid. Esimesed kaks (SS-25 ja ,,Peacekeeper") on ICBM- tüüpi(mandritevahelised ballistilised raketid, ingl. k Intercontinental Ballistic Missiles), mis rändavad väga pikki vahemaid. SCUD on lühema lennuajaga ballistiline rakett. Termin ballistiline rakett tähendab iseenesest seda, et lõhkepea tõugatakse rakettide jõul õhku, kuid raketid saavad otsa ning sihtmärgi tabamine toimub vabalangemise teekonnaga. Enamus sellistest rakettidest tõugatakse tõukerakettide poolt kosmosesse, peale mida tõmbab gravitatsioon teda alla ning juhtimatu teekond sihtmärgini on eelnevalt väljaarvutatud. Ehk siis ballistilised raketid on poole oma lennuajast juhtimatus olekus ning lahkuvad atmosfäärist.
Väiksema sagedusega protsesside jälgimiseks kasutatakse pikema järelhelendusega ekraane. Eriti pika järelhelendusega ekraanidega ostsilloskoobitorusid saab kasutada kiirete, kuid väikese kordussagedusega või korrapäratute järgnevustega nähtuste jälgimiseks. Mäluga ostsilloskoopide kasutuseletulek on nende vajadust järsult vähendanud. Ostsilloskoobitoru ülemine sageduspiir on küllaltki kõrge. See on määratud elektronide lennuajaga hälvitussüsteemis ja samuti parasiitmahtuvuste ja juhtmete induktiivsuste toimega. Ülemine sageduspiir on tavalistel ostsilloskoobitorudel kuni 150 MHz ja eriti kõrgetele sagedustele konstrueeritud torudel kuni 1 GHz. Valmistatakse ka mitme kiirega ostsilloskoobitorusid, mida saab kasutada mitme üheaegse protsessi jälgimiseks. Mitme kiirega ostsilloskoobitorus on ühisesse kesta paigutatud mitu elektronikahurit ja hälvitussüsteemi, kiired aga juhitakse ühisele
alates sagedusest 10...20 Hz. Väiksema sagedusega protsesside jälgimiseks kasutatakse pikema järelhelendusega ekraane. Eriti pika järelhelendusega ekraanidega ostsilloskoobitorusid saab kasutada kiirete, kuid väikese kordussagedusega või korrapäratute järgnevustega nähtuste jälgimiseks. Mäluga ostsilloskoopide kasutuseletulek on aga nende vajadust järsult vähendanud. Ostsilloskoobitoru ülemine sageduspiir on küllalt kõrge. Ta on määratud elektronide lennuajaga hälvitussüsteemis ja samuti parasiitmahtuvuste ja juhtmete induktiivsuste toimega. Suurtel sagedustel jõuab hälvituspinge juba muutuda selle aja vältel, mille kestel elektronid on hälvitussüsteemis. Praktiliselt avaldub kirjeldatud nähtus elektronkiiretoru tundlikkuse vähenemises kõrgematel sagedustel Ülemine sageduspiir on tavalistel ostsilloskoobitorudel kuni 150 MHz ja eriti kõrgetele sagedustele konstrueeritud torudel kuni 1 GHz.
annaabi.ee 
