42. Millist tüüpi kütuseks võib turvast liigitada Fossiilkütuseks. 43. Milliseid turbakütuseid toodetakse? turbabriketid, pelleteid, küttefreesturvas, küttetükkturvas. 44. Mille poolest erinevad kütte- ja kasvuturvas? Mis on van Posti skaala? kasvuturvast kasutatakse kasvupinnasena, kütteturvas lasub selle all ja kasutatakse kütteks. Seda kas turvas sobib kütusena või mitte näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste. Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks, H4 küsitavaks, H5 ja H6 sobivaks ning H7 kuni H10 heaks. 45. Mis roll on looduses soodel ja rabadel? soodes on turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri; Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast
autoriteeti Baltikumile. Et seda nurjata, siis kavandati 1952-53 Tallinnas ulatusliku väljakaevamised, mille kohta rahvas ütles, et otsitakse Kalevipoja parteipiletit - leiti tõend, et Tallinnas oli 11. sajandil asula Tallinnas olemas, millel oli sidemeid Venemaaga, aga mitte Skandinaaviaga. Siis ka mujal Euroopas kujunes arusaam, et Tallinna oli enne vallutusi juba linnaline asula. Johansenile toetus ka Lennert Meri oma "Hõbevalges". Hiljem on kindlaks tehtud, et tegelikult ei leitud Tallinna kaevamistel midagi muud, kui tüüpilisele Hansalinnale omane. Seni ei ole Tallinnas leitud ühemõttelisi asutusjälgi, mis oleks varasemad kui 13. sajand. 13-14. sajand oli Tallinnas kasutuses eeslinna Roosikrantsi tänaval. Ühesõnaga see, et midagi seni leitud ei ole, ei välista seda, et seda ei võiks kunagi leida. Tartu puhul on muinaslinna küsimus pealiskaudsel pilgul selgem - tegemist Vene asustusega
annaabi.ee 
