Teaduste Areng Sten Peterson 8.kl Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 10. veebruar 1923) oli saksa füüsik Tema kõige olulisem avastus oli 1895 aastal avastatud röntgenikiirgus 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna Tema järgi on nimetatud Wilhelm Conrad keemiline element röntgeenium Röntgen ja mõõtühik röntgen Röntgenist Sünniaeg 27. märts 1845 Sünnikoht Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 (77- Surnud aastaselt) Faktid Surmako München ht Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30
Nõukogu nimetab ametisse viieks aastaks OECD peasekretäri, kelle soovitusel nimetatakse ametisse asepeasekretärid või abipeasekretärid. Peasekretär juhatab nõukogu alaliste esindajate istungeid ning võib teha organistasiooni puudutavaid ettepanekuid. OECD peasekretärid läbi aegade: 1948 - 1955 Robert Marjolin (Prantsusmaa) - OEEC (vt Pilt 3) 1955 - 1960 Rene Sergent (Prantsusmaa) - OEEC 09/1960 - 09/1969 Thorkil Kristensen (Taani) (vt Pilt 4) 10/1969 - 09/1984 Emike van Lennep (Holland) 10/1984 - 05/1996 Jean - Claude Paye (Prantsusmaa) 06/1996 - 06/2006 Donald J. Johnston (Kanada) 2006 - Jose Angel Gurria (Mehhiko) (vt Pilt 2) Praegu on OECD peasekretär José Ángel Gurría (sündinud 8. mai 1950, Tambico, Mehhiko), kes on sellel ametipostil alates 1. juunist 2006. Tal on olnud silmapaistev karjäär avalikus teenistuses, olles olnud minister kahel korral (aastatel 19941999 oli ta Mehhiko välisminister ja 1999 - 2000 rahandusminister).
Joseph John Thomson (18. detsember 1856 30. august 1940) oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Elementaarlaengute olemasolu tõestas 1912. aastal Ameerika füüsik Robert Millikan. Thomsoni loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna. Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen. Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen viis läbi uurimusi Magnetismi alal. Hiljem oli nendest
annaabi.ee 
