Hundsulestik on tundvalt värvikirevam. · Kus võib kohata... Tuttpütid eelistavad suuremaid veekogusid, mis on oma olemuselt madalad ning kala- ja taimestikurikkad. · Eluiga. Keskmiselt natuke üle kümne aasta, kuid maksimaaselt isegi 22 aastat. · Eluviis. Tuttpütt on suurepärane ujuja ja sukelduja. Selle tarbeks on ta jalad väga keha tagaosas, mis omakorda tähendab, et maismaal on ta väga saamatu, mistõttu ta maapinnale ei tükigi. Lennatagi tuttpüttidele eriti ei meeldi · Pereelu. Tuttpütt ehitab oma ujuvpesa surnudt veetaimedest ning kinnitab selle mõne elusa taime külge. Emaslind muneb maikuus pessa kahepäevaste vahedega 4-6 muna., mida mõlemad vanemad vaheldumisi umbes 25 päeva jooksul hauvad. Pisikesed pütipojad hüppavad pärast koorumist vanematele selga ning niimoodi sõidetakse mööda järve ringi ja otsitakse toitu. Pojad iseseisvuvad alles 10-11 nädala pärast. · Toidulaud
ainult lõuad. Ta ootab seal putukaid, kes augu äärel koperdavad. Enamik ohvritest on sipelgad ja selle järgi ongi ta endale nime saanud. Tirtsuparv 8 Kõrbe- ja rändtirtsud elavad Aafrika poolkõrbetes. Nad elavad kas üksikult või parvedena. Parved ilmuvad välja pärast mitmeaastast vihmaperioodi. Parvedesse koonduvad nad juba pärast munast koorumist, kui ei oska veel õieti lennatagi. Suuremaks sirgudes suunduvad nad uutele aladele toitu otsima. Suurde tirtsuparve võib kuuluda miljardeid tirtse. Seesugune parv sööb laskumiskohas kõik taimed ning võib hävitada terveid viljapõlde. Üks tirts sööb päevas sama palju, kui ta ise kaalub. Terve parv aga 20000 tonni taimi päevas. Rändtirtse on vaos hoitud putukamürkide abil, kuid parvede tekkimist ei õnnestu takistada, sest üksikuid tirtse ei suuda keegi hävitada.
annaabi.ee 
