ära lõhkuda. Tänulik perenaine oli väga mures, kuidas tasuda, sest Uno pakutud 10 rublast viisakalt keeldus. Oota pojake, ma toon Sulle midagi tarest. Toodud kilekotikese selle millegagi võttis tänuga vastu. Hiljem selgus et kotikeses olid värsked kanamunad, mis ühiselamusse jõudes meenutasid midagi enamat. Aga rõõmsam pool oli asjal ka. Meie igaõhtune ,,firmaroog" praekartul sai maitsva lisandi munapudru toel. Veel on meeles tööpraktikad ja tollele ajale iseloomulikud leninlikud laupäevakud. Ega eriti keegi Unoga punti minna tahtnud, sest ei jõudnud temaga töös sammu pidada. Hästi on meeles botaanika praktikum Valgamaal Laatre sovhoosi Korva luhas. Nimelt tuli meil seal koguda herbaariumi jaoks erinevaid heintaimi. Uno oli just eelnevalt välja väänanud parema jala hüppeliigese. Teistele see sobis, ilmselt ainus kord kui tundsime end temaga võrdselt. Mida rohkem me seal luhas edasi liikusime, seda enam hakkas Uno lonkama. Kaastundest
Nõukogude ajakirjanduse põhimõtted: Deklareeriti, et nõukogude ajakirjandus on 1) läbinisti demokraatlik, seistes kogu rahva teenistuses 2) avalikult parteiline ja 3) tõeliselt vaba. Oma traditsioone loodi käremeelsema töölisajakirjanduse jälgedes. Ülesannetena nimetati kaasaaitamist kommunismi materiaal-tehnilise baasi loomisel, uue inimese kasvatamisel ja uute ühiskondlike suhete kujundamisel. Nõukogude ajakirjanduse leninlikud põhiprintsiibid (6): Parteilisus partei suunas ja kontrollis ajakirjandust, iga konkreetne väljaanne oli mingi parteiorgani oma, töö planeeriti koos parteiorganiga. Uue väljaande asutamise otsustas vastav parteikomitee, rajoonilehest ülespoole NLKP KK. Ilmumisloa andis GLAVLIT e trükiasjade peavalitsus, mille viimane ametlik nimi oli Trükiste Riiklike ja Sõjalise Saladuste Kaitse Peavalitsus. Ilma glavliti ilmumisloata ei tohtinud trükki võtta ühtegi väljaannet
annaabi.ee 
