projekteerimisel, meie töö oli aga esimene sellealane uurimus. Torni projekteerimise viimasest etapist võttis osa Raine Karp, noor andekas arhitekt, kes hiljem projekteeris Tallinna Linnahalli ja Sakala Keskuse. Tegime tõhusat koostööd. Ta leidis, et Leningradi büroo poolt pakutud lahendus polnud arhitektuurilisest ega tehnilisest küljest kõige parem, ning pakkus välja oma lahenduse. Et leping Leningradi firmaga oli juba sõlmitud, siis realiseeriti tema kavand lõplikult ikkagi leningradlaste poolt. Selle läbisurumine kohtas algul teatud vastuseisu, aga sai korda. Nii valmiski torni projekt lõplikult ühiselt. (18.105) Teleskoobi enda projekteerimine toimus samuti tihedas koostöös Leningradi Optika- Mehaanikatehase ja Tartu astronoomide vahel. Valmis selle aja kohta moodne projekt. Torni ehitust juhtis hiljem Rein Laigo. Ta unustas meie ühise töö tulemused ja paar asja sai valesti ehitatud
Neering viiendana, K.Eesmäe- V.Adamson kümnendana, 1000-kuubikulisel R.Haavistu- K.Mandli kümnendana. Sama aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel rahvusvahelistes klassides, kus osalesid kõik MM-võistlustel startinud mehed, tuli A.Krestinov 125 cm3 klassis NSV Liidu meistriks ja tõi koju kuldmedali! See oli tema suursaavutus alles noorteklassist väljunud võidusõitjalt! Tema klubikaaslane A.Sikk oli nendel võistlustel samuti mehe eest väljas. Nõukogude selle aja krossitähtede leningradlaste G.Moissejevi ja V.Hudjakovi järel võitis ta 250 cm 3 klassis kolmanda koha. Meie kahe selle aja tippsõitja võitude kontosse oli kogunenud ka mitmeid rahvusvahelisi saavutusi. A.Sikul oli sotsiaalismimaade Sõpruse karikavõistlustelt teine ja esimene koht. A.Krestinov kaks kolmandat kohta. Seda arvestades anti 1983. aastal Sikule ja A.Krestinovile suurmeistri austav nimetus. 3.3 Mõned kõrgtasemel võistelnud krossimehed Mart Mägar
äärelinnadesse, seal pandi nende edasitung seisma. Hitler teatas, et pole Leningradi vaja, piirame põhjalikult sisse ja linn las sureb nälga või alistub, sai alguse Leningradi blokaad. See kujunes kõige raskemaks ja traagilisemaks linna tsiviilelanikkonnale, seal oli sel ajal u 3 milj elanikku, toitlusolukord oli algusest peale kehv, sõja puhkedes oli NL-s kõigis linnades sisse seatud kaardisüsteem, selle alusel jätkunuks leningradlaste varustamiseks toiduaineid kõige rohkem 1 kuuks. Saksa väed jõudsid välja Laadoga järveni, põhjakaldalt Laadoga põhjakaldale Soome väed, juurdevedu Leningradi oli muudetud pea võimatuks. Pommitati ka toiduainete keskladusid, toiduainetagavarad põlesid ära. Laadoga järv jäi justkui eikellegimaaks, järv iseenesest oli hõivamata, mistõttu NL poolel õnnestus korraldada veetransport üle Laadoga järve- oli vähe,
annaabi.ee 
