KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viib...
• Tihendid: 1 - 2 perimeetrit. • Sulused: lehthinged, pikksulgurid, aknalingid, riivid või tuulehaagid. 1.2.5 Mitteavatavad aknad • Materjal: mitmekihiline männiliimpuit. • Lengi sügavus: 90 - 190 mm. • Avanemine: mitteavatav. • Klaas: kahe- või kolmekordne klaaspakett. • Viimistlus: värvitud või lasuuritud. 11 Mitteavanev ehk kinnine aken koosneb täispuidust lengist ning klaaspaketist. Kinnised puitaknad sobivad hästi kohtadesse, kus avanemine pole vajalik. Kinnised aknad on hea ja soodne lahendus suurte seinaavade täitmiseks. Kasutades kahe- või kolmekordseid klaaspakette, saame valmistada sooja ja kauni kinnise puitakna alates eramajadest, taludest, saunadest kuni näiteks tööstusobjektideni välja. Sageli saab kinnist akent kasutada ka koos avaneva aknaga ühes lengis. 1.2.6 Erilahendusega puitaknad
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
Kui uks pöördub avamisel paremale, nimetatakse seda paremakäe, kui vasakule, siis vasakukäe- ukseks. Pendelust saab avada mõlemas suunas. Uksi liigitatakse ka materjali, konstruktsiooni (sileuks, viilunguks e. tahveluks, zalusiiuks) ja otstarbe järgi. Ukse materjalideks on tavaliselt puit, vineer, puitkiudplaat, puitlaastplaat, klaas ja harvemini ka teras või alumiinium. Kasutusel on ka topelt- ja kahe poolega (tiivaga) uksed. Ukseplokk koosneb uksepiidast e. lengist ja tiivast või tiibadest. Ukseploki mõõtmed on ava mõõtmeist 20 ... 30 mm väiksemad, et võimaldada rihtimist paigaldamisel ja tihendamist näiteks takkudega. Uste kõrgus eluhoonetes on 210 cm, ühiskondlikes hoonetes 240 cm, laius 70 ... 230 cm (intervalliga 10 cm). Ühetiivaliste uste maksimaalne laius on 120 cm, ühepoolsete kapiuste maksimaalne laius on 60 cm, kahepoolsetel 90 ... 120 cm. Siseuste laiused on tavaliselt 70 ... 90
annaabi.ee 
