Vahendaja barjäär Info vastuvõtmise barjäär Tagasiside barjäär Tõlgendamise barjäär - nii vastuvõtmisel kui edastamisel Füüsilised barjäärid 9.4 Mis on müra? Kuidas see mõjutab suhtlemist? Müra on kõik see, mis suhtlejaid ümbritseb, kaasa arvatud väljanägemine, riietus, suhtlemismall. See paneb kuulama üht kõnelejat ühte moodi ja teist teist moodi. Informatsioon, mis pole vajalik. Müra raskendab suhtlemist, sest saame palju rohkem infot kui meil on vaja. 9.5 Selgita Lengel-Daft suhtlemisviisi maatriksit. Mida see praktikas juhi jaoks tähendab? Juht peab edastama infot vastavalt olukorrale. Rutiinnses olukorras pole mõtet edastada liigset infot, et inimesed sllesse ei upuks, samas erakordse olukorra puhul on vajalik, et alluv saaks lihtsalt tegutseda. 10. Koordineerimine 10.1 Mis on Tushman & Nadleri (1978) infotöötlemiskoolkonna põhieeldused? Inimese piiratud ratsionaalsus, tööjaotus, infotöötlemine on kulukas, infot on vähe ja info pole
lähtub traditsiooniline organisatsioonikäitumise teooria. Samas asukohas tegutsemisele vastandatakse hajusat (distributed), erinevates geograafilistes asukohtades asuvate meeskonnaliikmetega virtuaalmeeskonda. 63 Joonis 2. Geograafiliselt samas ja -erinevates asukohtades töötamise võimalused (Lipnack, Stamps 1997). IKT vahendid, mida virtuaalseks koostööks kasutatakse erinevad kommunikatsiooni rikkuse poolest (Daft, Lengel 1986). Rikkus (richness) on kommunikatsioonikanali võime täita mitut ülesannet korraga, anda kiiresti kahepoolset tagasisidet ja olla suhtlemisel personaalne (vt. joonis 3). Rikkamad kommunikatsioonikanalid võimaldavad kiiremat tagasisidet ja saada emotsionaalseid märke (hääletoon, näoilmed jmt.) kaasvestleja suhtumisest ja hoiakutest info suhtes, seega sobivad keerulisemate ülesannete ja konsensusele jõudmist vajavate otsuste puhul. Vaesemad kommunikatsioonikanalid (näit.
annaabi.ee 
