sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused. · Kaevandatavate süte puhul on tähtsaks omaduseks kütteväärtus, mittelenduva ja lenduva süsiniku sisaldus. Vastavalt nendele näitajatele toimub ka süte liigitamine. · Pruunsöed mittepaakuva koksiga, suure lendosiste sisaldusega üle 40% ja kõrge tuhavaba tarbimisaine kütteväärtusega. Pruunsütt iseloomustab kõrge niiskussisaldus, madalam süsinikusisaldus ja kõrgem hapnikusisaldus võrreldes kivisöega. Pruunsüte alumine kütteväärtus on 10,5 15,9 MJ/kg. · Kivisöed on kõrge tuhavaba massi ülemise kütteväärtusega ja lendosade sisaldusega üle 9%. Neid iseloomustab lendosiste sisalduse kõrge diapasoon(9-50%). Kivisöe
Tuha sulamiskarakteristikute määramine toimub kõrgetemperatuurilises elektriahjus vastavate standardite (ISO 540, GOST 2057-82, ASTM D 1857) alusel. Tahkete biokütuste sulamiskarakteristikute määramine CEN/TS 15290 alusel erineb mõneti fossiilsete kütuste sulamiskarakteristikute määramisest. Kütuse lendosised ja koks Tahkekütuse kuumutamisel toimub kütuse termiline lagunemine (laguneb kütuse orgaaniline osa), mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosiste hulk sõltub suuresti kütuse vanusest. Kütuse lendosiste sisaldus määratakse ISO 562, GOST 6382, ASTM D 3175 alusel. Selleks kuumutatakse tahke kütuse proovi temperatuuril 850 10 °C (pruunsüte puhul), 900 10 °C (kivisüte, antratsiitide, koksi ja põlevkivi puhul) kinnises tiiglis 7 minuti kestel. Lendosised eralduvad põhiliselt CO2, CO, H2, metaani (CH4) ja teiste süsivesinikena. Lendosiste hulgas võib vähesel määral olla ka väävelvesinikku ja ka teisi väävliühendeid.
annaabi.ee 
