lendosad koosnevad põhiliselt järgmistest komponentidest: CO, H2, CH4, CO2 ja H2O. Põlemisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb peamiselt süsinikust. Lendosade hulk ja koksi siseehitus on oluline kütuse põlemise korraldamisel kolletes, sellest sõltub ka kütuseosakeste põlemiskiirus. Suure lendosade sisaldusega puit süttib hästi ning tema põlemisel pole vaja põlemise stabiliseerimiseks kasutada erivõtteid, nii nagu lendosadevaeste kütuste puhul. 2.10 Tuhk. Tuhk on kütuse täielikul põlemisel tekkinud tahke jääk. Tuhk jagatakse sisemiseks ja välimiseks tuhaks. Sisemiseks tuhaks loetakse puidu kiudaines sisalduvaid mineraalseid ühendeid, mis peegeldavad pinnase koostist, milles puu kasvas. Välimine tuhk aga on seotud mineraalsete ühenditega, mis sattusid puidubiomassi tema töötlemisel, ladustamisel ja transpordil. Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasisalduse võtta võrdseks 1%-ga.
põlemisõhku. Restkolletega katlaid võib jagada järgmisteks põhitüüpideks: o ülemise põlemisega katlad (joonis 1a) o alumise põlemisega katlad (joonis 1b) o pöördleegiga katlad jne. a b Joonis 17-22. a) Ülemise põlemisega katel (1 - primaarõhk, 2 sekundaarõhk, 3 põlemisgaasid); b) Alumise põlemisega katel Ülemise põlemise korral on tegemist traditsioonilise koldega, mis oli ettenähtud lendosadevaeste kütuste põletamiseks. Kütuse termiline lagunemine ja tekkivate gaasiliste ning tahkete põlemisproduktide (koksi) põlemine toimub samas koldekambris. Suur osa eralduvast soojusest antakse kiirgusega kolde seintele. Lendosade rikaste kütuste (puit, turvas) põletamisel jäetakse kütuse kohale piisavalt ruumi lendosade põlemiseks, kuhu juhitakse ka sekundaarõhku. Alumise põlemisega katel on varustatud kütuse sahtiga, kust pidevalt valgub restile ärapõlenud kütuse asemele uus kütus
annaabi.ee 
