Lendorav Oravat ei maksa segi ajada lendoravaga. Metsas seda vaevalt juhtuda saabki, sest lendorav on meil väga haruldane loom. Ta on säilinud ainult neis paigus, kus leidub ürgmetsa - Alutagusel. Lendoravat tuntakse halvasti ka seepärast, et ta on ööloom ja teda on raske vaadelda. Suurem osa andmeid lendorava kohta Eestis pärineb metsatöölistelt, kes puude langetamise aegu neid loomakesi mahasaetud pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa,
Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Algul on pojad väga abitud, ei oska isegi ujuda ning ilma vanema abita hukkuks kindlalt. Hallhülged on Läänemere kõige suuremad imetajad. Hallhüljes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Hallhülged on ka maailma punases raamatus. Viigerhüljes (Pusa hispida) Viigerhüljes on Eesti punase raamatu imetajate seast üks kolmest enamohustatud liike koos naaritsa ja lendoravaga. Viigrid on tavaliselt 1,5-1,8 meetrit pikad. Viigerhüljes on hallhülgest väiksem. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes. Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad. Viigreid on Eesti vetes umbes 1000. Randal (Phoca vitulina) Randal on Eestis haruldane, mujal üsna tavaline. Randalite leviala on loivaliste seas üks laiemaid. Nad on enamasti pruunika või hallika värvusega
Lendorava eluea kohta pole täpsed andmeid, oletatakse, et nad elavad looduses kuni 6 aastani (Timm; 2008). Lendorava koduks võivad olla ka vääriselupaigad, kuid suur osa Eesti vääriselupaikadest on kahjustatud. Lendoravate pesitsuspaikade alles jäämiseks on oluline, et ei toimuks metsaraieid. Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi elusorganisme, kusjuures ligi kolmandik neist on ohustatud. Kaitstes lendorava elupaiku, paraneb ka teiste haruldaste liikide olukord, kes lendoravaga samas metsas elavad. Ühe kindla liigi kaitsmine, aitab kaasa ka teiste liikide kaitsele, kes temaga samal alal elavad. Seega, kaitsdes lendoravat, aitame me säilitada nii 6 lendorava kui ka samal alal elavate liikide kaitsega looduslikku mitmekesisust. Kaitstavale alale on seatud kindlad piirangud ja määrused, mida tuleb järgida, et tagada seal olevate
Lendorava eluea kohta pole täpsed andmeid, oletatakse, et nad elavad looduses kuni 6 aastani (Timm; 2008). Lendorava koduks võivad olla ka vääriselupaigad, kuid suur osa Eesti vääriselupaikadest on kahjustatud. Lendoravate pesitsuspaikade alles jäämiseks on oluline, et ei toimuks metsaraieid. Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi elusorganisme, kusjuures ligi kolmandik neist on ohustatud. Kaitstes lendorava elupaiku, paraneb ka teiste haruldaste liikide olukord, kes lendoravaga samas metsas elavad. Ühe kindla liigi kaitsmine, aitab kaasa ka teiste liikide kaitsele, kes temaga samal alal elavad. Seega, kaitsdes lendoravat, aitame me säilitada nii 6 lendorava kui ka samal alal elavate liikide kaitsega looduslikku mitmekesisust. Kaitstavale alale on seatud kindlad piirangud ja määrused, mida tuleb järgida, et tagada seal olevate
annaabi.ee 
