3.2. Tööks ettevalmistamisel täida täpselt töötja juhtnööre. 3.3. Veendu, et kuuma õhu väljundava ei oleks kinni kaetud. 3.4. Veendu, et föön ei puutu kokku veega. 3.5. Märgade kätega fööni kasutamine ei ole lubatud. 3.6. Föön ei tohi olla paigaldatud duši alla, vanni kohale, ega muude lahtiste veeanumate vahetusse lähedusse. Fööni ei tohi kasutada vannis ega duši all viibides. 3.7. Veenduda, et tööpiirkonnas ei lendleks inimeste ega ka lemmikloomadekarvu. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Föön ei tohi olla juustele lähemal kui 15 cm, vastasel juhul võivad juuksed sattuda fööni sisendavasse. 4.2. Ei tohi jätta vooluvõrgus olevat fööni järelvalveta. 4.3. Fööni võib kasutada korraga vaid üks isik. 4.4. Enne fööni sisselülitamist hoia fööni kindlalt käes. PÄRAST TÖÖD 4.5. Pistik tuleb eemaldada pesast, tõmmates pistikust, mitte juhtmest. 4.6
Jooksutamise abivahendid · Valjad ona peaaegu alati trenselsuulistega, ratsmed võetakse ära või põimitakse lõuaaluse rihma külge. · Valjaste asemel võib kasutada ka chamboni. Chamboni kasutatakse enamasti noortel hobustel, sest need on suust väga tundlikud. · Kui kordetamisel kasutatakse sadulat, peab jalused ära võtma või hoolikalt jaluserihmaga kinnitama, et need ei häiriks hobust. Sadula ümber võib panna ka tekivöö, et hõlmad liialt ei lendleks. · Külgratsmed võib kinnitada sadulavöö või sadula küljes olevate spetsiaalsete rõngaste. Kordevööl on metallrõngad, kuhu külgratsmed kinnitada. · Korde pikkuseks on 7-8m. Noorel hobusel kinnitatakse korde sisemise suulise rõnga külge, õpetatud hobusel võib korde kinnitada sisemisest rõngast üle kukla välimise rõnga külge. Kordet ei tohi kinnitada otse läbi sisemise rõnga välimise rõnga külge.
Olid ka laevkalmed, mida on Eestis ainult kolm Sõrves ja Vaos. Suuremad kivid on laotud ümber laevakujuliselt. Need on tehtud võib-olla Gotlandi eeskujul. Lohukive on Eestis üle 1750. Kalmetest on leitud mitmeid pintsette ja habemenugasid. Sageli esinevad pintsetid koos habemenoaga. Tuula tutulus, oli mingi kummaline asi, mis pandi hauda kaasa. Tutulus oli tegelikult aga vööehe. Taanist leiti üks laip, millel oli seelik, mis koosles nööridest. Et seelik väga ei lendleks, oli pandud pronksrõngakesed seeliku alla otstesse. Tegemist oli miniseelikuga. Ainus Eeestist leitud pronksiaegne mõõk on Vajangu külast pärit. See mõõk seisis väga pikka aega Rakvere muuseumis. Ükski arheoloog ei teadnud sellest midagi. Üks talupoeg oli selle annetanud ja ütlenud, et see on vana pulmamõõk, tegelikult ei olnud. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstadti kultuuri alal. Lätis pole ühtki mõõka leitud, Leedus on paar, aga palju kehvemad kui Eesti omad.
annaabi.ee 
