F. T. Esimene futuristlik manifest maailma kunstipealinnas Pariisis Marinetti) 1912 kogunes futuristide tuumik Pariisi , tutvus sellega ja sai tuge kunstivoolu ALGUS Huvitavama pealkirjaga näited manifestidest 10 manifesti 26 st 21 aasta jooksul on avaldanud F.T. Marinetti Futuristliku naise manifest (Valentine de Saint lendlehena) Lauseehitus lammutamine - väljendus ilma lausete-sõnadeta-vabaduses Kõlade, mürade ja lõhnade maalikunst (Carlo Carra) Universumi futuristlik rekonstruktsioon (Giacomo Balla, Fortunato Depero) Sõda, maailma ainus hügieen (Marinetti) Futuristlik kino Kõrvakiil publiku maitsele Üldine raadiomodernistide laager Futuristliku kokakunsti manifest (F. T. Marinetti) Filippo Tommaso Marinetti Itaalia luuletaja
aastal Nürnbergi oma töökoja, mis üsna varsti tõi materiaalset edu. Tööjaotus ettevõttes oli järgmine: vasegravüürid graveeris plaadile kunstnik ise, puulõigete teostamise usaldas ta oskustöölistele. Trükkimise, mis nõudis äärmist täpsust, võttis Dürer enda teha. 1495. aastal hakkas Dürer oma töid varustama isikupärase monogrammiga. "Ninasarvik" on üks Düreri populaarsemaid puulõikeid, mille kunstnik avaldas suuretiraailise lendlehena. Nimelt saatis üks Lissaboni kaupmees Nürnbergi kirja kõmu tekitanud loomast, kelle Kamboda kuningas 1515. aastal Portugali kuningale Manuelile kinkis. Portugali kuningas olevat ninasarviku Rooma paavstile edasi kinkinud, laevareisil olevat loom aga surnud ja jõudnud Rooma topisena. Selle kirja põhjal, millest Dürer on mõne rea trükkinud ka lehe ülemisse serva, lõigi ta ninasarviku, kellel mustrilise soomusega keha ja ähvardav sarv.
ruut on must ning kolm valged, musta ruudu sees orjaööd ja valguse tulekut sümboliseerivad tähed, ning kollane lipp päikesega, mis pidi sümboliseerima eestlaste "kollast ehk Mongoli tõugu".[6] 27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. 1934. aasta põhiseaduse jõustumise puhul avaldas rahvakirjanik Karl Leimann lendlehena Üle- eestimaalise harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaani, mis oleks kuulunud teostamisele uue põhiseaduse alusel ametisse astuva riigivanema Andres Larka juhtimisel. Riigilipu suhtes nägi rahvaplaan ette täiendada Eesti 3-värviline lipp vikerkaare 7-värviliseks ja kuulutada Eesti rahvuslikuks lipuks, märgitud päikese foonil 7-sõnalise pealkirjaga "Teaduse-, vabaduse-, valguse-, õigluse-, ühisraja-, loovtöö- ja rahulipp". See lipp oleks olnud vastuvõetav kõigile: Marxi-
annaabi.ee 
