aasta aprillis, mil Inglise väed üritasid Bostoni lähedal asunikelt relvad ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15000-meheline vägi. Legendi järgi pärineb siit ka Ameerika lipp: üks kolonist oli pannud teiba otsa oma triibulise voodikoti. Esialgu ei seadnud kolonistid eesmärgiks täielikku lahkulöömist Inglismaast. Iseseisvusmõtte kujundamisel oli suur mõju 1776. aasta algul kirjanik Thomas Paine'i kirjutatud lendlehel. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Selle koostajaks oli Thomas Jefferson. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks osariikideks. 4. juulit tähistavad ameeriklased iseseisvuspäevana. Väljakuulutatud iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Bostoni vallutamine jäi esialgu ainsaks kolonistide eduks. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. Ameeriklastel olid vastu panna vaid vabatahtlike salgad
Laidoneri selja taga Asunike Koondus, vaikiv toetus Laidonerile aga rahvuslikult Keskerakonnalt. 34 a suve jooksul mingisugused nõrgad opositsioonilisuse ilmingud avaldusid lendlehed, millel oli pandud pealkirjaks vangistamata vabadussõjalased, milles nõuti vapside vabastamist ja öeldi, et nad on süütud. Lisaks, et al 5. maist valitsus juriidiliselt kehtetu, sest pärast PS-st peab 100 päeva jooksul valitama RK. Nimetamisväärseid tagajärgi sel lendlehel ei olnud. 5. mail üritasid vabadussejäänud vapsid korraldada väikest meeleavaldust, aga see aeti ruttu laiali. 34 suve teisel poolel avaldasid ajalehded andmeid vapsterroristide kohta. Ei ole selge, millega tegemist kas poliitilise provoktasiooniga või millegi muuna. Seda kasutati oskuslikult vapsidevastaseks propagandaks. Mingususeid katseid opositsiooni loomiseks tegid ka Asunikud. Kavas luua suurejooneline dem rinne, mis koondaks kõiki demokraatia taastamise pooldajaid. Jäi loomata
annaabi.ee 
