Habelendlane Habelendlane sarnaneb oma välimuselt ja eluviisilt väga Brandti lendlasele ning kaua aega peeti neid üheks ja samaks liigiks. Habelendlane on ulatusliku levilaga, mis ulatub Skandinaaviast Kaug-Idani, kuid Eestist on teda vähe leitud ja ta on võrdlemisi haruldane. Habelendlased asustavad meil mitmesuguseid puistuid, aedu, parke, metsaservi ja lagendikke. Öösel toitu jahtides võivad nad lennata ka veekogude kohal, 1...8 m kõrgusel. Habelendlased toituvad väiksematest ööputukatest ja nende lend võib suvel kesta kogu öö
On kindlaks tehtud, et tõmmulendlaste suviste ja talviste elupaikade vahe Eestis võib olla kuni 30 km. On oluline, et talvituspaigas püsiks temperatuur kogu talve vältel suhteliselt stabiilsena, 3-7 ° C piires. Tõmmulendlane kuulub Eestis looduskaitse alla alates aastast 1958 . Tõmmulendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 11. Habelendlane Habelendlane sarnaneb oma välimuselt ja eluviisilt väga Brandti lendlasele ning kaua aega peeti neid üheks ja samaks liigiks. Habelendlane on ulatusliku levilaga, mis ulatub Skandinaaviast Kaug-Idani, kuid Eestist on teda vähe leitud ja ta on võrdlemisi haruldane. Habelendlased asustavad meil mitmesuguseid puistuid, aedu, parke, metsaservi ja lagendikke. Öösel toitu jahtides võivad nad lennata ka veekogude kohal, 1-8 m kõrgusel. Habelendlased toituvad väiksematest ööputukatest ja nende lend võib suvel kesta kogu öö. Päevaks
(MacDonald, Barrett, 2002). Elupaikadeks valib nattereri lendlane hõredad ja lagedaaladega liigestatud metsad ja põllumajandusmaastikud, armastades pesitseda veekogude läheduses või soiste alade ümbruses (MacDonald, Barrett, 2002). Talvitub peamiselt soojemates ja suuremates mõisakeldrites, kus reeglina talvituvad üksikisendid või väikesed kolooniad. Keldrites peituvad nad sügavates pragudes, kus jäävad uurijatele märkamatuks. Nattereri lendlasele on iseloomulik ülemineku-varjepaikade kasutamine. Sügisel oktoobris ja novembri alguses ning vähemal määral ka kevadel aprilli alguses võib nattereri lendlasi seal kohata (Masing, 2001). Eestis on nattereri lendlane levinud hajusalt üle mandriosa. Rohkesti leidub liiki Lääne-, Põhja- ja Kesk- Eesti mõisates (Masing, 2001). Nattereri lendlane talvitub peamiselt temperatuuril (0ºC )-(7ºC) (Masing, 2001). 1.3.7 Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus)
annaabi.ee 
