Lendorav on looduskaitse all. Brandti lendlane Brandti lendlane on tumepruuni seljaga ja ta karv on märgatava siidja läikega. Kõhupool on kollakashall, kõrvad ja lennus hallikaspruunid või isegi mustad. Suvel tegutseb Brandti lendlane mitmesugustes paikades - aedades, parkides, metsaservades, lagendikel ning ka veekogude ümbruses. Ta on öise eluviisiga ja tiirutab suveöödel putukaid jahtides sageli puuvõrade vahel ning ka vee kohal, 1,5...8 m kõrgusel. Brandti lendlase lend on kiire ja kerge ning ta teeb tihti järske pöördeid. Päevaks kogunevad lendlased puumajade seinte vahele ja katusealustesse, ka puuõõnsustesse. Lendlased poegivad suvel ja selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad samuti ehitistes, ja kuhu kuulub kümneid loomi. Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge
Tõmmulendlast võib kohata talvitumas ka tunnelites ja vanades kaevandustes, kus temperatuur on sobilik. Heaks talvitumispaiga temperatuuriks on antud liigi jaoks (7ºC) (8ºC) (MacDonald, Barrett, 2002). 1.3.6 Nattereri lendlane (Myotis nattereri) Nattereri lendlane (Myotis nattereri) on keskmise suurusega lendlane ja levinud Euroopas kui ka Eestis (MacDonald, Barrett, 2002). 24 Nattereri lendlase keha katab lühike või keskmise pikkusega kohev karvastik, mis on alusel tumehall (Lisa 3, Foto 5). Selgmisel poolel on karv hele- kollakaspruun ja kõhupoolel kontrastselt valge (MacDonald, Barrett, 2002). Tiibade siruulatus on nattereri lendlasel 240-280 mm, küünarvarre pikkus 36-43 mm ja kehakaal 5-15 g (Masing, 2001). Tiivad on laiad ja küljekannused algavad varvaste alguskoha kõrguselt. Kannus on S- kujuliselt kõver ja ulatub poole sabalennuse pikkuseni. (MacDonald, Barrett, 2002).
annaabi.ee 
