põletiku ning põsekoopapõletiku ravimisel erimenetluse järgi valmistatult loputise või salvina. 2.4.6. Teekummel (Matricaria recutita) Teekummel kasvab peamiselt aedades kultiveeritavana, aga ka põldudel umbrohuna, prahipaikades jne. Ta on üheaastane rohttaim, peenikese juurega. Vars on püstine, enamasti oksine, paljas, ümmargune, 10-50 cm kõrge. Keelõied on valged, 6-9 mm pikad, 2,5-3 mm laiad, pikemad kui üldkate. Vili seemnis, 1-2 mm pikk, lendkarvadeta. Õitseb maist septembrini. Teekummelit kasutatakse apteekides suurel hulgal. Droogi moodustavad õisikud flores Chamomillae mitte üle 2 cm pika varrega. Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles, ka lastel ja isegi imikutel, soole krampide (spasmide) raviks, higileajava vahendina, uriini ja sapierituse soodustamiseks. Eeterlikus õlis sisalduv asuleen rahustab allergia nähte. Välispidiselt tarvitatkse
ÕIS - Korvõisiku läbimõõt on 1,5...2,4 cm, asuvad üksikult pikkadel peenikestel raagudel varreharude tippudes. Õisikupõhi on iseloomulikult kuhikjas, seest õõnes, 3-realise üldkatisega. Õisiku serval on 10...15 valget keelõit 5...9 mm pikkuse küllaltki kitsa naastuga. Õisiku puhkedes on keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla. Putkõied on kollased. Õitseb juuni lõpust septembrini, vahel veel oktoobriski. SEEMNED - Peaaegu ruljas, alusel ahenenud pisut lapik lendkarvadeta seemnis. Värvuselt hallikaspruun, (3) 4-5 valkja ribiga. Seemnise pikkus on 1-2 mm. Valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. Idanemiseks vajavad seemned rohkesti valgust ja niiskust. Ajalugu Teekummel pärineb algselt Kagu-Euroopast ja Põhja-Aasiast, on aga nüüdseks kogu Euroopas naturaliseerunud. Tema ravitoime oli tuntud juba antiikajal. Keskajal kasutati teda peamiselt naistehaiguste puhul. Ebausklikud pidasid kummelit maagiataimeks. Kui tuppa
annaabi.ee 
