Põlevkivienergeetikast. 7. Kust leida värskeid energiastatistilisi andmeid Eesti kohta? Maailma kohta? EL kohta? Eesti statistilised andmed, sh ka energiastatistika, on väga mugavalt kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist. 8. Milliste mittekütuseliste energiaallikate rakendamiseks on Eestis head tingimused? tuul 9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul
kütusekihi temperatuuri tõsta tasemini, mil tuhk muutub kleepuvaks või sulab. Tuha sulamine ummistab ja rikub resti, lisaks võib ka keraamiliste koldepindade temperatuur jõuda ohtlikult kõrgeks ja keraamika ei pea sellele vastu ja võib hakata sulama. Seega iga kolde konstruktsioon on ette teatud niiskusega kütuste põletamiseks. Põhiline osa biokütustest ja turbast saadavast soojusest eraldub mitte kütusekihis, vaid kolderuumis, sest nende kütuste lendainesisaldus on kõrge. Pürolüüsi tulemusel gaasistunud lendaine põlemine algab kolderuumis temperatuuril 500 600°C. Et lendaine süttiks, on vajalik piisavalt kõrge temperatuur ja lisaks tuleb kolderuumi anda värsket hapnikurikast õhku. Kui resti alla antavat põlemisõhku nimetatakse tavaliselt primaarõhuks e altõhuks, siis lendaine põlemiseks vajalikku lisaõhku nimetatakse sekundaarõhuks e pealtõhuks, kusjuures
annaabi.ee 
