Kütuste omaduste määratlemisel on määramisel on erinevusi erinevusi tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste korral. Kõigepealt vaatleme tahkete kütuste omadusi iseloomustavaid parameetreid: · kütuste keemiline koostis, st kütuse vesiniku- (H), hapniku- (O), lämmastiku- (N), väävli- (S), kloori- (Cl) ja teiste elementide sisaldus; · kütuse maht ja mahukaal · niiskusesisaldus (W); · tuhasisaldus (A); · lendaine sisaldus (V); · kütteväärtus (Q); · raskmetallide sisaldus; · tuha sulamistemperatuur jmt. Gaaskütuste jaoks on olulised järgmised parameetrid: · kütteväärtus, avaldatakse tavaliselt normaalkuupmeetri kohta; · koostis, sh metaani- (CH4) ja teiste süsivesinike sisaldus, vesiniku- (H2), süsihappegaasi- (CO2), lämmastiku- (N2) ja teiste gaaside sisaldus, niiskusesisaldus jne.
kuid kütteväärtus on siiski veidi madalam. Arvestades õlgede tarbimisaine tüüpilist niiskusesisaldust, mis jääb alla 20%, on õlgede tarbimisaine kütteväärtus isegi pigem kõrgem kui metsahakke kütteväärtus (tüüpilisel niiskusel 35 55%). Õlgede omadused sõltuvad tugevasti nii kasvukohast, kasvuajast ja kasvuaja ilmastikust, kui ka 5 mullastikust ja väetamisest. Lendaine sisaldus kõigub piirides 60 70%, mis on madalam kui puidupõhistel kütustel. Vilja koristamisel on õlgede niiskus tavaliselt 30 60%, põletamiseks sobiv niiskusesisaldus on aga alla 20%. [1] Orgaanilised jäätmed Orgaanilistest jäätmetest nagu reoveest, loomasõnnikust, rohtsest biomassist ja toiduainete tööstuse jääkidest on võimalik kääritamise teel toota biogaasi. Näiteks 1 m3 sõnnikust saadav biogaasi hulk oleks 28 m3 ja energiahulk 115,4 kWh. [1]
fenoole, mis peale puitkütuse põlemist teatud tingimustes võivad suitsu(korstna)gaasidest külmadele kütte- või korstnapindadele raskesti eemaldatavaid sadestisi moodustada. Puidu kui kütuse omadusi mõjutavad terve rida iseloomulikke tunnuseid. Need on kee- miline koostis (st keemiliste elementide süsiniku (C), vesiniku (H), lämmastiku (N), väävli (S) ja kloori (Cl) sisaldus), kütteväärtus, niiskus, tihedus, lendosade sisaldus (lendaine), kõvadus, seotud süsiniku ehk koksi sisaldus, tuhasus ja tuha koostis, tuha sulamise karakteristikad ning mehaaniliste lisandite, tolmu ja seeneeoste olemasolu. Hakkpuitu tehakse sageli erinevat liiki puudest ja puu erinevatest osadest, mistõttu seda- laadi kütuste omadustes võib olla suuri erinevusi. Tabel 3. Puidu elementaarkoostis Element, Värskelt langetatud puust moodustab
annaabi.ee 
