ülesaamine võttis just selles põhiliigis enam aega. Mõõnaolukorra ületamist soodustas domineerima hakkav realistlik meetod, mis eeldas rikastumist uute sisuliste ja vormiliste kvaliteetidega. 20- ndate aastate teise poole proosaeepika üldpilt kujunes mitmekesisemaks. Toimus psühholoogilise realismi esiletõus. Selline kirjutamislaad oli süvapsühholoogiline, elulähedane, väga põhjalikult uuriti inimese alateadvust. Lemmikzanrideks olid tol ajal näidendid ja romaanid. Proosa osakaal kasvas eriti pärast kirjastuse Loodus esimest romaanivõistlust (1927). Romaanide ja jutustuste arv oli tõusnud kümnendi lõpuks ligemale kolmekordseks ja tiraaz enam kui viiekordseks. Zanri kunstilised väärtused aga ei arenenud ning säilitasid oma stabiilsuse, arengut ei toimunud. Üheks olulisemaks teoseks oli Anton Hansen Tammsaare loomingust pärinev viiest osast koosnev romaan ,,Tõde ja õigus"
ning lubasid endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Teosed muutusid palju pikemateks .Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatult vaba jutustuse ilme, mis on omane romaanile. Paljudes romantilistes muusikateostes on loogiliselt arenev sündmustik. Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak
annaabi.ee 
