Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt. Täheldada võib aga seda, et Jakobi suhtumine temasse muutub positiivsemaks. Algul kirjutab Jakob, et "Elisabeth polnud teps vaevaks võtnud oma lemmikvenna ja tema noore proua kojusõiduks neile pidulikult külla tulla, mida viimast, nagu ma aru sain, oleks pidanud normaalseks arvama". Ühel hilisemal külaskäigul on Elisabeth ja tema abikaasa väga jahedad ja tähtsad (lk 56). Hiljem aga pühendatakse Elisabeth juba Timo põgenemisplaanidesse ja ta on valmis kaasa mängima ja tembutama oma Timo järele valvava mehega, et vend saaks põgenema. Kui Timo põgenemisest loobub, siis on Jakob
jääb praktiline käitumine, mille tulemuseks on Timo surm. Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt. Täheldada võib aga seda, et Jakobi suhtumine temasse muutub positiivsemaks. Algul kirjutab Jakob, et "Elisabeth polnud teps vaevaks võtnud oma lemmikvenna ja tema noore proua kojusõiduks neile pidulikult külla tulla, mida viimast, nagu ma aru sain, oleks pidanud normaalseks arvama". Ühel hilisemal külaskäigul on Elisabeth ja tema abikaasa väga jahedad ja tähtsad (lk 56). Hiljem aga pühendatakse Elisabeth juba Timo põgenemisplaanidesse ja ta on valmis kaasa mängima ja tembutama oma Timo järele valvava mehega, et vend saaks põgenema. Kui Timo põgenemisest loobub, siis on Jakob veendunud, et Elisabeth on viimane, kes midagi reedaks
surm. Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt. Täheldada võib aga seda, et Jakobi suhtumine temasse muutub positiivsemaks. Algul kirjutab Jakob, et "Elisabeth polnud teps vaevaks võtnud oma lemmikvenna ja tema noore proua kojusõiduks neile pidulikult külla tulla, mida viimast, nagu ma aru sain, oleks pidanud normaalseks arvama". Ühel hilisemal külaskäigul on Elisabeth ja tema abikaasa väga jahedad ja tähtsad (lk 56). Hiljem aga pühendatakse Elisabeth juba Timo põgenemisplaanidesse ja ta on valmis kaasa mängima ja tembutama oma Timo järele valvava mehega, et vend saaks põgenema. Kui Timo põgenemisest loobub, siis on Jakob veendunud, et Elisabeth on viimane,