tingimata ka tee- ja ideekaaslane. Ometi on ,,Elu tule" armastuslüürika enamasti veel tundekuulutus, elamusavaldus üldse, ilma, et isikupäraselt kogetu sellest läbi kumaks. Lauluisa Kreutzwaldi 100. Sünniaastapäeva puhul lõi Suits pikema mälestusluuletuse ,,Üks ennemuistne jutt". See oli esimesi katseid regivärsi stiilis. ,,Käkimäe kägu" on pühendus Juhan Liivile ,,Elu tule" romantiliselt julge võitlusmeel ja uudne armastuslüürika tegid Suitsust korrapealt noorsoo lemmikpoeedi. Värskendavalt mõjusid ,,Elu tule" rütmirikkus, mitmekesine stroofika, leidlik sõnavara ja kõlavad riimid. ,,TUULEMAA" Suitsu teine luulekogu, ilmus 1913. aastal muutunud oludes. Teisenenud ja kõrgema nõudlikkuseni jõudnud olid autori esteetilised tõekspidamised. See kogu esitab küpset meistrit. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Tuulemaa sümbol lubab erisuguseid tõlgendusi. See võiks olla kodumaa, kuid ilmselt poeedi ideaalidele vastav kodumaa
tulevikus, luua iroonilise pildi, samal ajal aga jääb kunst muutumatuks ja pühaks. Rikkalikes variatsioonides, ühe uutest vaatepunktidest lähtudes loob ,,Tolm ja tuli" eesti lüürikas ainulaadse kiidulaulu kunstile. Kunsti imeni jõudmine tundub pühaliku, inimest ennast loova aktina: ,, Kuidas kõrgete palmide salgus / oli äkitselt kohin nii suur, / ürgne metslane, kui sinul valgus / puusse esimest korda kontuur!" (,,Kunsti sünd"). Oma lemmikpoeedi Puskini luuletusega ,,Poeedile" solidariseeruvalt tundis Betti Alver vajadust asuda loominguvabaduse ja kunsti iseseisvuse kaitsele. ,,Tolmu ja tule" lõpetab fantaasiaküllane, tulevikku suunatud vaatega luuletus ,,Galeer", optimistlikult reibas vastukaja kogu alustatud ,,Ekstaasile". Need luuletused rõhutavas teose ideelist ja kunstilist terviklikkust. Luulekogu kunstilist struktuuri kujundab suurel määral kontrast, mis ülskujul
annaabi.ee 
