Minu Jamaica Autorist · Tarrvi Laamann (sündinud 29. novembril 1973) on eesti kunstnik ja kunstikorraldaja. Alates 1998. aastast on Tarrvi korraldanud Eestis reggae- kultuuri tutvustavaid üritusi. Lühikokkuvõte · Raamat ,,Minu Jamaica" räägib sellest mida Tarrvi Jamaical nägi ja tegi. Ta kirjeldab Jamaicat kui kohaks kus pole probleeme. Tarvvi kirjeldab pikemalt mitut reisi oma lemmikmaale, reggae hälli ja legendaarse Bob Marley kodumaale üksinda, koos vennaga, koos naisega ning koos oma naise ja tütrega. Reggae on Jamaica muusikastiil ja seda on Tarvvi sõnul Jamaical kuulda igapäev. Jamaica see on kirevad karnevalid ja ülitugeva võimendusega reggae muusika peod tänaval, kus tantsijatel pole vanusepiiri, hea vürtsine grillkana igas nurgapealses söögikohas, maitsev kohv Blue Mountain ja kanepi-joint, mis on justkui
säilinud märkmetes, kus teaduslik vaatlus on ühendatud filosoofiliste mõtisklustega, kus mõtted inimkeha anatoomia üle on vahelduvad vägivaldse poleemika ja aforismide näol, kus sõjamasina projekt on esitatud lille kirjeldusena. Tema maalides on rahulolematus avaldatud katsetustes uudse tehnikaga ( millel olid tihti kohutavad tulemused) ja töödega, mis jäid pooleli või mida Leonardo üldse ei alustanudki. Kontrastiks sobib lõputu hooliv armastus, millega ta tegi oma lemmikmaale. Vasari ülistas Leonardot kunstnikuna, kes oli ,,tõeliselt imetlusväärne ja taevalik" - tänuavaldus, mille ajaloolane Arezzost kinkis kõigile ,,jumalikele" itaalia cinquecento renessansi 16. sajandil - meistritele. Vasari lisas ettevaatlikult, et ,,Leonardo ... oleks saanud rikkaks, kui ta poleks olnud seesuguse varieeruva ja ebastabiilse huumorimeelega. Sest ta hakkas õppima paljusid asju, kuid kui oli nendega korra alustanud, hülgas ta need."
püha söömaja üle. Leonardo kavandas maali nii, et see moodustaks osa söögisaalist. 1500. aasal, peaaegu 50-aastasena, lahkus Leonardo Milanost. Ta suundus kõigepealt Mantovasse ning siis Veneetsiasse. Seejärel pöördus ta tagasi Firenzesse, kus teda võeti vastu kui üht oma kaasaja suurimat kunstnikku. Umbes 1503. aastal kutsus jõukas firentslane Francesco del Giocondo Leonardot maalima portereed oma 26-aastasest naisest Mona Lisast. Mona Lisa oli üks Leonardo lemmikmaale ning see jäi kunstnikuga kuni tema surmani. Pehmed ümarad näojooned meenutavad mõningaid teisi Leonardo maalitud naise portreesid ning tema pilte Neitisi Maarjast. Naise ilmes peegeldub ülev väärikus ja rahu. Tema huulte kohal väreleb naeratus, mis muudab ta mõistatuslikuks. See on maalikunsti ajaloo kuulsaim naeratus. Mona Lisa on tuntud ka kui La Gioconda. Leonardo sai tuntuks oma sfumaato-tehnikas maalitud taustmaastikega, mis kordavad
annaabi.ee 
