Piret Järvis Joanna Tkats 10a Piret Järvis Piret Järvis sündis 6. veebruaril 1984 Ta on eesti muusik, ansambli Vanilla Ninja kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht Piret on ka paljude Vanilla Ninja laulude sõnade autor Elulugu Piret on sündinud ning üles kasvanud Tallinnas Ta hakkas muusikaga tegelema juba lasteaias: laulnud koorides ja õppinud klaverit. Õppis Tallinnas 21. Keskkoolis, kus ta oli Katrin Siska pinginaaber ning koos temaga mõtles teha bändi. Astus õppima Concordia Ülikoolis meediat ja suhtekorraldust, kuid õpingud jäid seal pooleli. Vabat aega üritab Piret jagada sõprade ja perekonnaga Tema suurimad eesmärgid on seotud eelkõige tööga, ta tahab oma töös edukas olla ja kaugele jõuda. Piret elab veel koos perega, kuna ta pole piisavalt jõukas, et eraldi elama kolida. Peres on tal isa Enno ja ...
Sai isaga hästi läbi. Isa arst. Lapsepõlv möödus PõhjaCarolinas vanavanemate juures. Tihedad sidemed loodusega, hilisemas elus avaldus selles, et temast sai kirglik jahi- ja kalamees. Kolmanda hobina lisandub sõja-aastatel härjavõitlus. Tutvus põhjalikult ka indiaanlaste elu ja kommetega. Teoste mõttemaailma mõjutas nende filosoofia. Kooli ajal huvitus tugevalt poksist. Ühel matsil vigastab silma. Pärast keskkooli lõpetamist töötab ajalehe juures. Lemmikmaa oli Hispaania ning käis seal härjavõitlust vaatamas. Ääretult mehelik. Poksimise käigus sai silm vigastada ja teda ei lubatud I maailmasõjas rindele. See talle ei meeldinud ning tutvuste kaudu smuugeldab end sanitaarosakonda. Sattus Itaaliasse, sai peatselt vigastada. On pikka aega Milanos hospidalis. Seal olles hakkab sõda nägema teise pilguga. Maailmavaade muutub: saab aru, et sõda on mõttetu tegevus. Samas ei suuda Hemingway mõista miks noori am
Kui inimene ei tahtnud habet maha ajada, siis seadis Peeter I sisse maksu, mis oli väga suur. Aga habeme kandmine muutus alandavaks. Kaupmehed ja talupojad sellele korraldusele ei pidanud alluma. See oli kohustus ainult aadlikele. Habe tuli tagasi 19. saj II poolel. Kultuuriline lõhe tekkis esiteks riietuses ning siis ka keeles. Peeter I propageeris võõrkeelte oskust, tasapisi hakkas see juurduma. Kõige levinum oli hollandi keel; Holland oli Peeter I lemmikmaa. Teaduskeelteks kujunesid saksa ja ladina keel, aadlike keeleks prantsuse keel. Haritud seltskond rääkis prantsuse keelt. 17. saj keelasid Vene patriarhid korduvalt habeme ajamist. Seetõttu olid aadlikud ka Peetri seaduse vastu. Patriarhide arvates ei tohtinud Jumala poolt antud välimust muuta. Habe eristas mehi ja naisi. Keskajal ajasid habet vaid homoseksuaalid. Nemets vn k sõnast tumm ehk keeletu inimene; see, kes ei räägi vene keelt
annaabi.ee 
