*1734.a. Rootsi taime- ja loomaliikide süsteem täiendatud, lisandus ka mineraalide kollektsioon ja nimetused; Võttis kasutusele taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused *1758.a. ilmus "Looduse süsteem"(" Systema naturae") X väljaanne (1384 lk teksti) *1788- 1793.a. ilmus XIII köidet ladinakeelseid seletusi ja tõlked mitmetesse Euroopa keeltesse. Tööde vapililleks ja Karl Linnee lemmiklilleks HARAKKULJUS ( Linnaea borealis) (algselt Põhjamaa kelluke (Campanelu borealis), praegu Rootsi rahvuslill. ______________________________________________ *K.Linne pani paika temperatuuriskaala, tänapäeval on kasutusel ümberpööratud variant - Celsiuse skaala. Rootsi füüsik Anders Celsius määratles 1742. a. Tempe-ratuuriskaala selliselt: vee keemistemperatuur 0° ja jää sulamistemperatuur 100°. * Linne klassifitseerib ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda
Kasutatud kirjandus 11 Lisad 12 2 1.Sissejuhatus ja eessõna Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, siniliiliad ja krookused, millest hüatsint on hinnatuim sibullill. Paljud inimesed nimetavad hüatsinti oma lemmiklilleks. Madam Pompadaur võrdles neid briljantidega lillepeenras ja Saksa aristokraatia silmis olid hüatsindid loodud otsekui kõige peenemast Hiina portselanist. Hüatsint kuulub mugulsibultaimede perekonda liilialiste (Liliaceae) sugukonda. Kirjanduses kajastatakse veel ebahüatsinti, kobarhüatsinti, mis on samuti liilialiste sugukonnast. Enamiku hüatsindisortide eellane on ida-hüatsint. Lille nimi hüatsint - tähendab kreeka keeles
annaabi.ee 
