Parimat loomaliha toodab Burgundia. Erinev liha valmistatakse erisuguselt ette. Kui väikeste metsloomade liha hoitakse enne toiduks tegemist paar ööpäeva õhu käes, siis suurulukite liha marineeritakse. Üks prantslaste lemmiktoite on biifsteek praekartulitega, kusjuures liha jäetakse sees peaaegu tooreks. Kalatoidud Kalatoite valmistatakse palju ning mitmesugustest kaladest( tursk, lest, haug, skumbria, karpkala) ja teistest mereandidest ( krevetid, merekarbid, vähid). Prantslaste lemmikkala on merikeel ja eriti palju nõutakse toite ka austritest. Magustoidud ja küpsetised Magustoitudest on prantslaste lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja eriti magustoitude kuningaks peetavat brüleekreemi. Üks rahvustoite on tarte flambee, mis meenutab pitsat ning mida valmistatakse nii soolase( juustu ja vorstiga) kui magusana( sokolaadi ja puuviljadega). Täiesti omaette saavutus on täidisega pannkoogid, mida tehakse
Tallinans käia, sest siis saan palju kingitusi ja näen võimsat ilutulestikku. Vahest tuleb vanaema ka meile Saaremaale külla. Siin on tal hea puhata linna kärast ja nautida kaunist Saaremaa loodust. Nii me viimegi teda alati näiteks Karujärve äärde. Veel pakub talle meeldejäävaid elamusi Kuressaare loss. Ka minu vanemad kostitavad vanaema parimate roogadega. Isa paneb varakult valmis suitsuahju, et valmistada maitsvat suitsulesta. Lest on vanaema lemmikkala ja seda sööb ta isuga. Ema aga askeldab köögis ja juba on õue tunda maitsavt koogilõhna. Nii istume kõik ümber lõkke, naudime head sööki ja toredat seltskonda. Suveõhtu möödub kiiresti ja juba koidabki uus päev. Minu perekonna elus on olnud palju muudatusi, aga samas on ka meenutada palju huvitavaid seiklusi. Lisaks olen elanud nii linnas, kui ka kogenud maaelu. Praegu on mul olemas turvaline kodu ja väga toredad vanemad. Olen õnnelik, et mul on selline perekond.
harjusepopulatsioonid ja sealt võib saada päris priskeid harjuseid. Lapimaa põhjapoolsetes järvedes ja jõgedes elab Artika paalia ehk mägihõrnas, keda peetakse kohalikest kaladest üheks maitsvamaks (liha meenutab forelli ja lõhet, kuid on värvilt punasem). Seda kala püütakse nii lendõnge, spinninguga kui ka jääaugust. Lapimaa paaliad pole küll kõige suuremad - reeglina alla kilo, kuid paaliakütid on valmis kõndima kilomeetreid mööda rasket maastikku, et oma lemmikkala kätte saada. Suurimaid isendeid võib leida suurematest järvedest, kus paaliaid püütakse põhiliselt trollinguga. Hea paaliajärv on näiteks Inarinjårvi, kust 80ndatel saadi kätte 9 kilone paalia. Selles järves elavad ka jõeforell, harjus, lõhe ja järveforell. Lõhepüügiks pakub Lapimaa suurepäraseid võimalusi. Klassikaliseim lõhejõgi on Teno jõgi, mida paljud peavad üheks maailma parimaks lõhejõeks. Parim aeg lõhepüügiks on juuni lõpust augusti lõpuni
annaabi.ee 
