oodatakse enim tööle ikka neid, kellel on eelnevad kogemused, aga kust võtab värske ülikooli lõpetanu need kogemused, kui ta ei tööta näiteks kooli kõrvalt ja pühendub ainult koolile. Enamus inimesi valib ikkagi ju töö tasuvuse pärast, kas see töö ka alati on see kõige õigem ja inimene on seda tööd tehes õnnelik? Ideaalis võiks see nii olla, et töö, mida sa teed, on ka nii- öelda sinu hobi. Kindlasti on õnnelikumad need inimesed, kes töötavad oma lemmikerialal. Ma arvan, et neil on kõrgem motivatsioon ennast täiendada ja nad ei põle nii kergesti läbi. Inimene, kellele meeldib tema töö, ta läheb iga päev tööle rõõmuga. Ta on valmis uuteks väljakutseteks, aga see inimene, kes teeb oma tööd ainult palga pärast, selle jaoks on see üks tüütu kohustus. Võib juhtuda, et eriala valik ei ole alati õige, aga ülikoolis õppides saab juurde valida erinevaid aineid ja siis võib edasi juba valida endale sobivama ja meeldivama ameti
Siin võib näha nii riike, kus on kohustuslik haridus kui ka riike, kus inimesed kasutavad võimaluse haridust omandada. Hariduse kohustlikkus ei määra midagi, haridust saab omandada ainult see inimene, kes kasutab võimalust ja on valmis oma elu paremaks muuta. Vaadates läbi kõik ülevaal toodud faktid, võib öelda, et haridus on rohkem võimalus kui kohustus. Läbi hariduse saavad arenguriikides elavad lapsed oma elu paremaks muuta ja maailma näha. Tüdrukud saavad olla haritud ja lemmikerialal töötada, kuid kahjuks pole see veel kõikidele tüdrukutele võimalik. Nagu öeldakse, lootus suureb viimasena, võib olla paari aasta pärast kõikidel tüdrukutel tuleb selline võimalus. Pole tähtis millises kohas seisab sinu riik Educationi(Haridusindeksi) tabelis, kui sa kasutad võimalust õppida, võid olla selle tabeli ees. Tahtsin lõpetada oma arutluse K.Krausi sõnadega „Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad.”
annaabi.ee 
