liivased ujumisrannad Kabli, Lemme ja Treimani. Piirkonna rannikule, metsadesse ja rabadesse on rajatud mitmeid matkaradu, mida tasub külastada. Häädemeestest Iklani kulgeb aga piki luiteahelikku maaliline vana Pärnu - Riia maantee, mis oli 18. sajandil tähtsaim Tallinn-Riia postimaantee. Tee läbib paljusid romantlisi rannakülasid, kus sul on tore peatuda ja kohalikku elu kaeda. Täpsemat infot piirkonna looduse kohta leiad Kabli küla Looduskeskusest. Ettevalmistatud telkimisalad asuvad Lemmes ja Krapis. KAISMA MATKARADA Põhja-Pärnumaal asuv Kaisma Suurjärv on 1,2 km² suurune rabajärv. Temaga on ühenduses rabade keskel asuv Kaisma Väikejärv ning nende kahe järve vaheline ala on ehedaks näiteks puutumatust loodusest. 1,3 km pikkune terviserada kulgeb ümber Kaisma Suurjärve, saad nautida järve äärset ilu, raba- ja metsakeskkonda. Osaliselt laudteedel kulgeva raja kaardi leiad selle algusest. Rajale jääb mitmeid loodust tutvustavaid infotahvleid ja vaatetorn
“Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmarine sepistab sampo) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäinen < lempi ‘füüsiline armastus’; vrd lemmennosto rituaal ja nimed Lemmikki, Lemmit; m ütol. olendite nimed sm lempoi ‘kurat’, ka lemmes, lemmäs, vdj lemmüs ‘deemonlik varavedaja (nagu kratt või puuk)’; seostatud tule‐sõnavaraga; Kullervo < kulta ‘kuld, kallim’; lauludes on teda peetud Kalevipojaks, st hiiuks (noorena väga tugev) 48. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi/süžeed eeposes “Kalevala”. Väinämöinen kui teadja/šamaan, mitte mõõgakangelane Arktilise (saami) šamanismi substraat soome ja karjala pärimuses), nt Väinämöise ja Joukahaise võistlualulmine (vrd šamaanide duell)