Liiliad ja tulpe kasvatatakse rohepuu ja koldpuu. silmailuks (harilik sügislill, kuningliilia, aedtulp, neitsitulp Leidub selliseidki, mille puidu jne). tihedus on suurem kui veel. Ruudiliste seas on hulgaliselt ravimtaimi. Leidub ka ilutaimi. TAVALISEMAD LIIGID EESTIS LIILIALISED RUUDILISED kuldtäht aedruut lemmelill Humalapuu Leseleht Ilutaimedena erinevad maikelluke tsitruseliste puud kuutõverohi Ussilakk lauk KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia. Liilialised. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Liilialised Organismide mitmekesisus. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://moritz.botany.ut.ee/lectures/organismide.mitmekesisus.html Liiliad. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.wildflowersandweeds.com/Plant_Families/Liliaceae.htm Süstemaatiline nimekiri
seahernes ja alpi ristik. Lk 3 Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab mitmeid liigirikaste madalsoode jaoks tüüpilisi taimeliike: raud- ja ääristarn, pruun sepsikas, pääsusilm, lemmelill, ädalalill; esineb madalakasvulisi jässakaid mände. Siinsetesse niiskusreziimi, mikrokliima ja mullastiku poolest erilistesse tingimustesse on püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus taimeliik, mis sai endale nimeks saaremaa robirohi . Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga ja lõunapiiril alpi võipätakas. Kasvab rohkelt käpaliste sugukonna liike: lõhnav käoraamat, soohiilakas ; kahkjaspunane,
Turvas on enamasti hästi lagunenud ja tema tüsedus keskmiselt 1 m. Sood Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab mitmeid liigirikaste madalsoode jaoks tüüpilisi taimeliike: raud- ja ääristarn, pruun sepsikas, pääsusilm, lemmelill, ädalalill; esineb madalakasvulisi jässakaid mände. Siinsetesse niiskusreziimi, mikrokliima ja mullastiku poolest erilistesse tingimustesse on püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus) ja lõunapiiril alpi võipätakas (Pinguicula alpina)
annaabi.ee 
